EKO keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet
04.01.2018
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Tartu teadlastele nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes Nursipalus harjutusvälja rajamiseks raadamise lubamise eest. Keskkonnaamet kinnitab, et loodusväärtused on hoitud.
Teadlased elavdasid metsadebatti
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust.
“Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo.
Keskkonnakirves raadamise lubamise eest
Kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitel ehk keskkonnakirves anti Keskkonnaametile, Nursipalu 94 hektari suurusel alal metsa raadamise loa andmise eest. EKO leidis, et nii ignoreeriti keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused.
Rõhutatakse, et keskkonnakirve tiitli andmise peamine ajend ei ole mitte harjutusvälja rajamine, vaid otsuse tegemise viis. “Keskkonna kaitseks loodud ametkond peaks seisma keskkonna eest ja alati järgima seadust. Kui mingi tegevuse osas on algatatud keskkonnamõju hindamine, tuleb enne tegevuseks loa andmist hindamise tulemused ära oodata. Kõnealusel juhul ei olnud Keskkonnaamet oma ülesannete kõrgusel ning eiras seadust, luues sellega ohtliku pretsedendi,” kommenteeris Keskkonnaõiguse Keskuse juht Siim Vahtrus.
Keskkonnamet: seadust ei rikutud
Keskkonnaamet kinnitab, et Nursipalus toimunud raadamine oli seaduslik ning Keretü loodusväärtused on jätkuvalt hoitud. Amet selgitab, et tehtud mahus raadamisel (94 ha) ei ole keskkonnamõju hindamise teostamine nõutud. Raadamist saab lubada, kui on olemas vastav dokument, mis näeb ette maa-alale muu kasutusotstarbe, mis pole metsamajandus. Antud juhul on selleks dokumendiks Vabariigi Valitsuse 14.02.2008. a Nursipalu harjutusvälja asutamise korraldus nr 79.
Keskkonnaamet andiski Nursipalus loa raadamiseks tuginedes Vabariigi Valitsuse korraldusele ning selle sisu täpsustavale Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile. Arendusprogrammile on tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis kiideti heaks 2007. a. Raadamine toimus kooskõlas Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammiga ning raadamisel arvestati ka teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitatud soovitusi laskeväljade ja sihtmärgiala paigutuse osas, viies need eemale kaitset väärivatest aladest.
Piisav info oli olemas
„Keskkonnaametil oli raadamise lubamise otsustamisel piisav info võimalikest keskkonnamõjudest nii heakskiidetud keskkonna strateegilisest hindamisest kui ka pooleliolevast keskkonnamõju hindamisest. Raadamise otsustamisel oleme arvestanud hindamiste tulemuste, soovituste ja seisukohtadega ning tuginenud oma parimale objektiivsele teadmisele, et otsused oleksid ikka teadmistepõhised, mitte ei tugineks oletustele. Kaalusime erinevate huvigruppide huve, mis kattub meie missiooniga leida tasakaal inimlike soovide ja keskkonnaga seotud võimaluste vahel,“ lausus Taavi Tattar, Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja.
Kohus kaebust arutada ei võtnud
Eesti Metsa Abiks MTÜ ja Seltsing Inimsõbralik Nursipalu esitasid Nursipalus toimunud raadamise osas kaebuse Tallinna Halduskohtusse, mille kohus tagastas 22. novembril 2017 läbivaatamatult, Seejärel esitasid kaebajad kohtule määruskaebuse, mille osas hetkel kohtu seisukoht puudub.
„Mõistame kohalike elanike ja looduskaitsjate muret Keretü loodusväärtuste säilimise pärast. Nursipalu puhul on tehtud kompromiss kahe olulise teema osas – looduskaitse ja riigikaitse. Oleme moodustamas loodusväärtuste kaitseks Keretü looduskaitseala ning seal, kus oli võimalik, lubame arendada ka riigikaitset. Keretü kaitseala moodustamine kui ühe leevendava meetme rakendamine on meil töös ning ala kinnitatakse tõenäoliselt juba sel kevadel,“ selgitas Taavi Tattar.
