Eramets kui loodusturismiressurss
06.07.2018
Loodusturismist ja Eesti metsaomanike võimalustest kirjutas õppelehe Sinu Mets suvenumbris Eesti Maaülikooli nooremteadur Tarmo Pilving.
Reisimine on valdkond, mis puudutab meid kõiki. Reisides veedame me oma puhkusepäevi, nädalavahetusi, külastame äri- ja koostööpartnereid. Maailmas reisitakse praegusel ajal rohkem kui iial varem ja turism on muutunud üheks suuremaks tööstusharuks. Rahvusvahelise Turismiorganisatsiooni UNWTO andmetel moodustab turism 7% kõikidest globaalselt eksporditavatest toodetest ja teenustest, iga üheksas töökoht on seotud turismiga ja aastas tehakse meie planeedil ligi 1,3 miljardit reisi.
Turism on valdkond, mis on väga sõltuv trendidest ja seetõttu kiiresti muutuv. Kui veel eelmise sajandi teises pooles oli valdavaks turismielamuseks reisimine kuurortidesse ehk päikesereiside tegemine, siis tänasel päeval on siia kõrvale tekkinud lugematu hulk teisi turismivorme ja pakutavate reisielamuste spekter on muutunud väga laiaks.
Loodusturism järjest populaarsem
Üheks kiiremini kasvavaks turismisektoriks on muutunud loodusturism ehk reisimine piirkondadesse, kus reisija peamiseks motivatsiooniks ja reisieesmärgiks on looduslikult atraktiivsetes ning põnevates paikades viibimine. Loodusturism on väga lai valdkond pakkudes võimalusi seiklusteks kõrgmäestikus, õppida tundma ja vaadelda linde, loomi ning taimi, tegeleda jahi ja kalapüügiga, matkata (nii maal kui ka vee peal), telkida, puhata looduskeskkonnas ning veeta sõpradega aega. Selline reisimine pakub elamust ja põnevust, sisaldades endas nii seiklemist kui ka õpet ning võimalust kogeda seda päris ehedat ja kohalikku. Rahvusvahelises turismis mõistetakse sellist rändamist kui seiklust pakkuvat reisimist, mille 2017. aasta käivet hindab Rahvusvaheline Seiklusturismi Assotsiatsioon (ingl k Adventure Travel and Trade Association, ATTA) 683 miljardi USD suuruseks. Rahvusvaheline Seiklusturismi Assotsiatsioon annab koostöös George Washingtoni ülikooliga välja seiklusturismi indeksit, mis hindab riikide potentsiaali seiklus- ja loodusturismi sihtkohana. 2016. aastal paiknes Eesti 163 areneva riigi seas auväärsel kolmandal kohal.
Eestis muutub loodusturism järjest populaarsemaks ja valdkond on kiiresti kasvav. Kasvutrendi on hea vaadelda Eesti ametlikus turismiportaalis Puhkaeestis/Visitestonia, kus aastas toimub kõikidele objektidele üle 5 miljoni vaatamise, millest iga viies vaatamine tehakse mõne loodusobjekti või -teenuse kohta. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) andmetel külastas nende poolt hallatavat loodustaristut 2016. aastal 2,3 miljonit inimest ja eeldada võib, et lähiaastatel suurenevad need arvud veelgi.
Viimane suurem loodusturismi nõudlust ja pakkumist kajastav uuring viidi Eestis läbi 2008. aastal ja on tänaseks päevaks vananenud ning valdkond vajaks uut üleriigilist uuringut. Kui vaadata Maaülikooli loodusturismi eriala viimaste aastate lõputöid, siis võib öelda, et aktiivsete loodusturismiga tegelevate ettevõtete arv jääb Eestis hetkel vahemikku 80-90 ettevõtet ja nende peamised tegevusalad on matkad maismaal (jalgsi, rattaga ja räätsadega) ja vees (kanuu ja süst) loodusvaatlused giidiga, erinevad mängud maastikul ja loodusõpe.
Plussid ja miinused
Suurel külastatavusel ja huvil looduse vastu võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Ühiskonnale laiemalt on kindlasti kasulik, et meil on säilinud hea tavana igaüheõigus ja RMK pakub mitmekülgseid looduses viibimise võimalusi, kuid üha suureneva külastussurve tõttu võib tekkida oht, et koormustaluvused ületavad piiri. Selline olukord on tekkinud näiteks Lahemaa rahvuspargis asuval Viru raba matkarajal, mida ei soovi enam külastajate rohkuse tõttu külastada kohalikud, külastajatel endil on kitsas, matkaraja äärde jäetakse prügi ja parkimine on muutunud liiklusohtlikuks.
Kas tasuta külastus võib kesta edasi või on tarvis muuta senist praktikat kerkis olulise küsimusena üles ka 2018. aasta märtsis Maaülikooli poolt korraldatud loodusturismi konverentsil. Ühtset ja kõiki osapooli rahuldavat vastust sellele küsimusele käesoleval hetkel ei ole ja lahenduse sellele probleemile näitab kätte aeg. Oluline on, et me oleksime valmis ja teadlikud probleemide olemasolust.
Loodusturismil on aga ka väga palju positiivseid külgi. Kindlasti on metsaomanike seas ka palju maamajutuse pakkujaid ja inimesi, kes mõtlevad, kuidas oma metsa tulusalt majandada. Eramets on Eestis nii väärtus kui ka ressurss, mida on siiani loodusturismi pakkumisel võrreldes riigimetsaga üsna vähe kasutatud. Turism on kindlasti üheks võimaluseks, kuidas metsaomanik saab oma metsa teenima panna, kaotamata selle väärtust. Loodusturismiga on võimalik pakkuda majutusettevõttele lisandväärtust, mitmekesistada kliendielamust, olla konkurendist sammukene eespool, teenida lisatulu ja laiendada, arendada ning mitmekesistada looduses viibimise võimalusi.
Metsamaa kui turismiressurss
Metsamaa on loodusturismi ettevõtetele oluline ressurss ja väärtus. Metsamaa ostmine loodusturismi ettevõtte poolt ei ole meil väga levinud, sest see nõuab omanikelt suurt investeeringut. Väikestele ettevõtetele võib see osutuda üle jõu käivaks. Hea näitena erametsa kasutamisest loodusturismis saab esile tuua Eesti ühe suurima loodusturismi ettevõtte OÜ Natourest tegevuse. Ettevõte soetas Alutagusel tüki metsamaad, et pakkuda loomavaatlusvarjest karuvaatlust nii loodusfotograafidele kui ka muudele huvilistele.
Seega on üheks võimaluseks metsaomanikele rentida oma metsamaa lisatulu teenimiseks loodusturismi ettevõtetele varjeteenuse pakkumiseks ehk leida endale operaator, kes seal turismitegevustega majandaks. Varjeturismiga tegelemine nõuab kindlasti ettevõtjalt üsna spetsiifilisi oskusi, kuid see valdkond omab suurt potentsiaali ja seeläbi satuvad siia meie loodust kõrgelt hindavad süvahuviga loodusturistid.
Koprapesa kui loodusturismi ressurss. Foto: Tarmo Pilving
Võimalusi loodusturismiga oma metsas tulu teenida on mitmeid, kuid selle valdkonnaga tegeledes on väga oluline tunda oma klienti. Miks peaks inimene minu maale tulema kui RMK pakub tasuta looduses viibimise võimalusi? Sellepärast, et näiteks puhkeala, telkimisplats, lõkkekoht või loodusõpperada erametsas võimaldab reisijale pakkuda privaatsust, turvalisust ja miks mitte ka eksklusiivsust ning selliseid hüvesid osatakse külastajate poolt üha enam hinnata ning nende saamiseks ollakse nõus maksma. Lisarahastust selliste kohtade loomiseks on võimalik taotleda Euroopa Liidu fondidest ja oskusi ning teavet pakuvad Eestis mitmed haridusasutused nagu näiteks Maaülikool. Rahastuse kohta tasub uurida piirkondlikest arendus- ja koostöökogudest, mis tegelevad maaelu arengule suunatud LEADER meetmega. Selliseid tegevusgruppe on üle Eesti 26 ja infot nende kohta leiab www.maainfo.ee kodulehelt. Suuremate projektide puhul tasub infot rahastuse kohta küsida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
Ajastul, kus maaturismi ettevõte jaoks saavad järjest olulisemaks üksikkülastajad ja väiksemad seltskonnad, võib majutuse kõrval asuvast metsast kostev kakuhuik, tetrede mängu hääl, teadmine, et kuskil luurab hunt või võimalus õppida tundma loodust turvalisel ja privaatsel õpperajal panna reisija otsustama just teie ettevõtte kasuks. Mets on väärtus, mis aitab metsaomanikust turismiettevõtjal rääkida oma lugu, luua teatud kohavaim, mida majutus üksi ei suuda.
Lõpetuseks peatun ühel mõttel loodusturismi eripäral paljude teiste valdkondade ees. Tasub meeles pidada, et loodusturismi elamuse saamiseks tullakse meile kohale, et vaadata ja kogeda, just neid meie eripärasid, väärtuseid, metsikut loodust, mida enam paljud teised paigad pakkuda ei saa. See on suur privileeg, mida oskuslikult kasutades on võimalik olla mitmekülgselt kasulik. Loodusturismi edukaks toimimiseks on tarvis tugevat sõnumit maailma- tulge meile külla, meil on teile palju pakkuda ning me oleme teie jaoks valmis.
Kasutatud allikad:
Adventure Travel and Trade Association. (2018). Adventure Travel Trends 2018 (link).
Riigimetsa Majandamise Keskus. (2016). RMK Aastaraamat 2016 (link).
UNWTO. (2017). Tourism Highlights 2017 (link).
