Erametsakeskuse esindajad käisid kogemusi vahetamas Baierimaal

28.10.2022

9.-15. oktoobril toimus SA Erametsakeskuse korraldatud metsaühistute õppereis Baierimaale, mille eesmärgiks oli põhjalikumalt tutvuda Saksamaa metsanduse ja puidusektoriga. Õppereisi raames kohtuti nii Baierimaa erametsaomanike kui ka metsatööstuse esindajatega, külastati metsatööstust ning loomulikult käidi koos kohalikega ka metsas.

Erametsakeskuse juhatuse esimehe Gunnar Reinapu hinnangul läks õppereis läks hästi korda ning osalejad jäid väga rahule. „Kuna saime metsaühistute liikmetelt väga positiivset tagasisidet, siis tuleks kindlasti selliseid väliskoolitusi ka tulevikus ette võtta. Meie peamine eesmärk oli minna ja õppida selliste riikide kogemusest, kellel on juba tunduvalt pikemad traditsioonid erametsanduse arendamisel, kuid tõdesime õppereisi käigus üha jälle, et sellistest kohtumistest on kasu mõlemale osapoolele. Eesti metsandussektor on lühikese ajaga palju arenenud ja pigem saame rääkida juba kogemuste vahetamisest. Siiski on alati hea käia ja tutvuda teiste riikide parimate praktikatega. Selleks, et näha, mis Eesti oludes võiks kõige paremini toimida on alati hea õppida teiste kogemustest ja läbitehtud vigadest,“ lisas Reinapu.

Ka Baierimaal on metsades probleemiks üraski- ja tormikahjustused

Baierimaal on 2,6 miljonit ha metsa ja metsasus on 35%. Okaspuud moodustavad 68% ja laialehelised puuliigid 32%. Puuliikidest on enamuses kuusikud (45%), kuid hästi kasvavad seal ka pöögid, tammed, kirsid jm lehtpuud. Kaski kohtab Baierimaal metsas aga üliharva. Metsadest on kaitse all ca 10% (Natura jm). Metsa kogutagavaraga 1 024 mln tm, mis teeb hektari kohta ligi 400 tm. Aastas raiutakse aga orienteeruvalt 19 mln tm.

Kohapealsete metsameeste peamiseks mureks on see, et kuusikuid jääb järjest vähemaks – seda peamiselt üraski- ja tormikahjustuste tõttu. Sealjuures on aga nõudlus kuusepuidu järele endiselt väga suur ning otsitakse võimalusi, milline puuliik oleks Saksamaal tulevikus kuusepuidule asendajaks. Nii on Baierimaal kuusikute uuendamisel võetud suund alternatiivsete puuliikide kasutamisele.

Ka Eestis on kuusikute kasvatamisel probleemiks üraskirüüsted ja tormikahjustused aga ka juurepess ning ulukikahjustused. Seetõttu on üha rohkem ka meil päevakorda tõusnud vajadus senisest enam võtta suund segapuistute  kasvatamisele. Näeme ka Eestis metsade uuendamisel trendi, et metsaomanikud otsivad ja katsetavad tulevikule mõeldes uusi puuliike, mis võiksid meie oludesse hästi sobida. Nii näiteks jõuab ka meil varasemast enam metsadesse sangleppa ja lehiseid (nt Eurojaapani lehis). Ka ebatsuuga võiks meie kliimat hästi taluda. Siiski jääb kuuse, kase ja männi kõrval teiste istutatavate puuliikide osakaal hetkel meil veel kõigest paari protsendi juurde.

Metsaomaniku esimene abimees on metsaühistu

Baierimaal on erametsi veidi üle poole, ehk ca 1,4 mln ha. Saksamaal tervikuna on erametsi natuke alla 50%. Metsaomanikke on Baierimaal ca 700 000, nendest ühistutes on 25%. Ühistutesse kuuluvate omanike metsade pindala moodustab aga 75% erametsade pindalast.

Nii nagu meilgi, saavad ka sealsed metsaomanikud abi kohalikelt metsaühistutelt kõigis metsaga seotud küsimustes. Metsaühistud nõustavad metsaomanikke ja abistavad metsatöödel. Õppereisil said osalejad ühe konkreetse metsaühistu tegevuse näitel hea ülevaate sealse süsteemi toimimisest.

Külastati ka kohalikku taimlat ehk Mertingeni puukooli Sailer Baumschulen. Peamiselt kasvatavad nad metsaistutusmaterjalina seemnest kuuske ja pööki, aga tegelevad ka lehise, tamme (harilik ja kivitamm), künnapuu ja sanglepa istutusmaterjali kasvatamisega. Kuna tekkis nõudlus, alustasid nad hiljuti ka hübriidhaava ja papli kasvatamisega. Kahjurite tõttu on loobutud hariliku jalaka kasvatamisest. Taimekasvatus toimub avamaal viierealistel peenardel (2 a + 1 a).

Toodangu turustavad nendesse piirkondadesse, kust ka seeme pärit. Puuseemneid korjavad puukooli töötajad koostöös metsaomanikega. Seemneid kontrollitakse pärilike ja geneetiliste omaduste järgi. Taimlas kasvatavad nad nii paljasjuurseid kui ka konteinertaimi – metsa istutatakse aga mõlemaid labidaga. Istutustorusid seal praktiliselt ei kasutata. Istutusperioodil on neil ühistus abis ligi 100 inimest, kuna üha enam metsaomanikke soovivad taimi osta koos istutusteenusega.

Istutatakse põhiliselt pööki, tamme, vahtrat ja mingil määral siiski veel ka kuuske. Kuid kuuse asemel on hakatud üha rohkem istutama ebatsuugat. Ka seal on metsaomanikele ette nähtud toetus metsa uuendamise eest.  Lubatud on puhtkultuuride rajamine. Eelistatakse  segakultuure, milles vähemalt 2 liiki, kuid soovitavalt 4-5. Kehtib ka nõue, et 5 aasta pärast peab mets alles olema. Sellisel juhul on toetus metsaomanikule 2,5 eur/taim.

Eraldi tutvuti veel põhjalikumalt üraskikahjustatud kuusikute lageraiega ning kaitsealuse metsa uuendamisega. Metsaobjektidel andsid selgitusi lisaks metsaühistu esindajatele ka kohaliku metsaadministratsiooni töötajad.

Metsanduse valdkond kuulub Baierimaal toidu-, põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldusalasse. Ministeeriumil on 32 piirkondlikku põllumajandus- ja metsandusosakonda, mille üldnimetus Forstvervaltung tähendab metsaadministratsiooni. Lisaks riigipoolsetele toimingutele on nende erinevus Eesti süsteemist see, et nemad ka nõustavad metsaomanikke puuliigi valiku ja raiete osas.

Spetsialistide väljaõpetamine ja valdkondlik teadustöö lähtub puidutööstuse vajadustest

Valdkondliku haridusega tutvumiseks külastati õppereisil Rosenheimi Tehnikainstituuti. Seal peetakse oluliseks, et lisaks tavapärasele õppetööle tehtaks instituudis ka heal tasemel teadustööd puidu töötlemise ja kasutamise valdkonnas. Bakalaureuseõpe kestab 3,5 a ja magistriõpe 1,5 a.

Koolis õpib 6000 õpilast, kes jagunevad 6 valdkonna vahel. Puidutehnika kursuse lõpetajad lähevad tööle puidutööstusesse. Puitehituse ja puitehituse insenerikursuse lõpetajaid koolitatakse hästi suurte puitehitiste rajamise spetsialistideks. Siseehituse kursusel õpitakse peale puidu ka muid materjale kasutama. Insenerpedagoogika kursuse lõpetajad lähevad kutsekoolidesse õpetajateks. Eraldi suund ongi teadusuuringute fookusega teaduskursus.

Saksamaa ehitustegevuses kasutatakse põhiliselt kuuske ja nulgu. Uurimistegevuses on lähtutud sellest, et tulevikus jääb kuuske aina vähemaks ning puidu kvaliteet halveneb. Seetõttu katsetatakse teiste puuliikidega, mis sobiksid ehituses kuuse asendamiseks. Eraldi uurimissuunad on veel ka vineer, puitpakendid ja puidukiudude mitmekülgne kasutamine.

Kohalik puidutööstus pakub väga eripalgelisi näiteid puidu kasutusest

Õppereisil tutvuti muuhulgas puidu kasutamisega kõrgete hoonete ehitamisel. Nii tehtigi ringkäik Bad Aiblingi väikelinnas, kuhu on ehitatud 4-8 korruselistest puidust kortermajadest modernne puitlinnak. Korrusmajade ehituseks on kasutatud põhiliselt kuuske. Muude materjalide kasutus on minimaalne. Nii oligi ühel 8-korruselisel puidust kliimaneutraalsel kortermajal betoonist tehtud vaid liftišaht. 5-korruselistel puidust hübriidmajadel on betoonist vaid trepikojad. Ka selles valdkonnas üritatakse kuusele leida alternatiive. Nii oligi üks kahekorruseline kliimapositiivne parkimismaja ehitatud pöögist. Ning sealjuures oli tugevduseks kasutatud vaid 4 t terast.

Lisaks tutvuti kuidas Saksamaa ja Austria piiril olevasse looduskaunisse piirkonda on metsa kohale ehitatud pea poole kilomeetrine nn puulatvade õpperada, et edendada turismi ja loodusharidust. Rada asub puulatvade kõrgusel ning on ehitatud puidust elementidest. Nimelt on raja kõnniteed ehitatud siberi lehisest platvormide vahele, mis asuvad üksteisest 80 – 100 m kaugusel ja on maapinnast 21 m kõrgusel.

Külastati ka kohalikku ettevõtet Grossmann Bau, mis valmistab lamineeritud puitkonstruktsioone. Tegemist on 115 aastat vana ettevõttega, mis algselt oli saetööstus, kuid nüüd on 250 töötajaga tehas, mille valmistoodangu maht on 6000 tm. Peamiselt valmistatakse 19 m pikkuseid liimpuittooteid (kandekonstruktsioonid, katusetalad jm), aga vajadusel ka pikemaid.

Samuti käidi Bichler’i saeveskis Ortsteil Wenigmünchenis, mis on paarisaja aasta vanune perefirma, mida juhib pereisa koos ühe oma pojaga. Ka peretütar on ettevõttes tegev ning vastutab raamatupidamise poole eest. Nende eripäraks on see, et oma väiksusest tulenevalt on nad keskendunud just eritellimuste täitmisele. Puitu ostavad nad kokku 20 km raadiusest ning saevad kuni 17 m palke – valdavalt kuuske, aga ka tamme, lehist ja ebatsuugat. Siinkohal tasuks märkida, et lehise saagimine on üsna keerukas, kuna puit on väga vaigune. Tööstuses on kaks kuivatuskambrit ning vajadusel hööveldavad materjali nelikant höövliga.

Kui tuua näiteid puidu väärindamise tasuvusest, siis näiteks lehise palke ostavad nad sisse hinnaga 250 eur/tm ja hööveldatud lehise laudu müüvad 1200 eur/tm. Toodangu maht on aastas 5000 tm. Ka küttepuude ja tööstuse jäätmete müük läheb saeveskil hästi. Küttepuudena kasutatakse Saksamaal põhiliselt pööki. Kui varasemalt oli küttepuu hinnaks 100 eur/rm, siis praeguse nõudluse juures ostetakse kütet 2-3 korda kallimalt, sh ka teisi puuliike, mida praegu üldse on võimalik kätte saada.

Perefirma teeb eriliseks veel see, et lisaks tegelevad nad ka põllumajandusega. Seal on peremehe kõrval tegev teine poeg ning lisaks ka väimees. Ise eelistavad nad end nimetada bioettevõtteks kuna toodavad biogaasi maisist, ristikust, päevalillest jm taimedest, mida ise kasvatavad. Päevatoodang on 35 m³ biogaasi, millest toodetakse elektrit ja mida müüakse võrku. Lisaks on neil paigaldatud päikesepaneelid, kus saavad elektrit oma tarbeks.

Lisaks külastati uut biomassil töötavat katlamaja Lechbruckis, mille ehitas ja mida majandab ühe väikeettevõtja Klaus Haintsi pereettevõte. Lechrbruck on 2800 elanikuga väikelinn, kuid aastas käib seal 400 000 turisti. Katlamaja on suhteliselt hiljuti valminud ja liitumisi on senini 25. Selle 600 kW võimsusega katlamaja ehitus läks maksma alla 1 mln eur. Hetkel on trasse 1200 m, kuid linnas käib hoogne elamuehitus, mistõttu rajatakse trasse edasi ja liitumisi tuleb järjest juurde. Samuti käivad läbirääkimised linnaga kohaliku koolimaja kütmiseks. Liitujad maksavad puiduhakkel töötava katlamajaga liitumisel liitumistasu ja edaspidi sooja eest 10 s/kW. Gaasi hinna pideva tõusu valguses otsitakse ka Saksamaal järjest enam võimalusi, kuidas vähekvaliteetset puitmaterjali senisest enam ära kasutada sooja- ja elektritootmises.

Eesti erametsanduses töötavate inimeste delegatsiooni külaskäik kujunes sündmuseks, kus osales ka Lechrbrucki linnapea ning mille jäädvustas kohalik Allgäu televisioon. Saksakeelset uudislõiku Eesti delegatsiooni külaskäigust saab vaadata SIIN.

Täname Erametsakeskuse poolt kõiki õppereisil osalejaid ning loodame huvilistega kohtuda juba järgmistel õppekäikudel!