Erametsas märkab aja muutumist
25.04.2019
See, millest 20 aastat tagasi unistati, on paljudel juhtudel nüüd tegelikkus, kirjutab Viio Aitsam Maa Elus.
Enne, kui juttu alustada, tasub meenutada: 1990. aastatel keskendus riiklik metsaametkond ümberkorraldustele ja reformidele, jättes pigem n-ö ise hakkama saama. Isegi praegune riigi sihtasutus sündis algatusel.
Nüüd tähistas pidulikult 20. aastapäeva (asutati 24. märtsil 1999), mil muu hulgas võrreldi erametsaolusid siis ja praegu. Üks tähtsaid rõhutusi oli, et Eestis on selle ajaga kujunenud metsaomanikkond. „Kakskümmend aastat tagasi olid paljud veel maa tagastamise õigustatud subjektid, aga nüüdseks on olemas päris omanikud,” märkis juht Jaanus Aun.
1990. aastate lõpuks ei olnud maareform veel kaugeltki lõppenud, oli 50 000 ehk umbes pool tänasest arvust. Siiski oli omanikke juba nii palju, et raietööd hakkasid silma. Levinud oli , mis nüüdseks on peaaegu olematuks kahanenud. ühendusi, metsaühistuid oli moodustatud omajagu, aga liikmeskond oli väga väike.
Näiteks 1997. aastal oli Eestis üheksa metsaühistut 320 liikmega. Ühistuid ühendavas oli päevakorral koolitamine ja nõustamine, kuna paljud maareformiga metsade omanikeks saajad polnud varem metsaga kokku puutunud.
„1998. aastal oli Räpinas välja kuulutatud õppepäev. Kohale tuli üks ,” meenutas Jaanus Aun tänase taustal, mil õppepäevadel käimine või metsakonsulendilt nõu küsimine on seas tavaline asi.
Praeguseks on metsaühistutesse koondunud üle 13 000 , kellel kokku umbes 550 000 ha metsa, mis omakorda on umbes pool erametsade pindalast. Organiseerunud üldjuhul ka majandavad oma metsi. (Arvestada tuleb, et Eestis on väga palju väga väikeste – kuni 5 ha või 10 ha – metsaomandite omanikke, kes ei majanda ja kel pole ka vajadust ühistutega liituda.)
Võrreldes 20 aasta taguse ajaga on rohkem piiranguid, aga olemas on ka hüvitised ja toetused, mida tookord veel polnud.
