Est-for: Emajõe lähedane asukoht välistab sõltuvuse Eesti raiemahust
08.05.2017
BNS:
Hinnanguliselt miljard eurot maksma minevat tselluloositehast planeeriva Est-for Invest OÜ juhatuse liikme Margus Kohava sõnul välistab Suur-Emajõe piirkonda tehase rajamine sõltuvuse Eesti raiemahtudest.
“Me oleme ristinud planeeritava tehase Liivimaa projektiks. Vaadates metsakaarti, on sobivaim asukoht Valgast põhja pool. Aga seal pole ei jõge ega ka nii head ligipääsu kõrgharitud tööjõule,” ütles Kohava pressiteate vahendusel.
“Peame siiski arvestama, et tehases asuks tööle 200 inimest, kellest enamik saaks olema loodus- ja täppisteaduste spetsialistid. Tehas peab asuma tööjõuturu vahetus läheduses, mistõttu on Suur-Emajõe piirkond parim võimalik variant,” rääkis Kohava. Samavõrd oluliseks peab Kohava transpordiühendusi. “Ühtviisi oluline on nii raud- kui maanteede olemasolu tehase lähikonnas,” lisas ta.
Plaanitava puidu rafineerimistehase majanduslike mõjude uuringus on arvestatud impordivõimalusega Lätist ja Valgevenest. “Keskkonnaagentuuri andmetel on praegused raiemahud adekvaatsed. Aga planeeritava tehase efektiivne käitamisiga on 30 aastat. See on pikk aeg. Peame arvestama, mis saab siis, kui Eestis raiemahtude piirangut langetatakse. Seepärast ongi oluline, et tehas asuks raudtee vahetus läheduses, kuna peame suutma imporditavat kogust ise kontrollida,” rääkis ta.
Kohava sõnul on sedalaadi projektidel üsna tavaline puitmaterjali import. “Kümme aastat tagasi importis Soome tselluloosi- ja puidutööstus umbes 16 miljonit tihumeetrit ümarpuitu aastas ainuüksi Venemaalt. Vahepeal langes imporditav kogus märkimisväärselt Venemaa seatud tollimaksu tõttu, kuid nüüd on see number taas tõusmas. On tavapärane, et osa töötletavast puidust imporditakse välisriigist,” rääkis Kohava.
Planeeritava tehase suurimaks potentsiaalseks toormeallikaks on Venemaa, kuid lähtuvalt Venemaa ekspordipoliitikast pole paberipuidu import Venemaalt Eestisse nähtavas tulevikus võimalik. Sel põhjusel näeb planeeritava tehase sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs peamiste paberipuidu impordiriikidena Lätit ja Valgevenet.
Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 2,5-3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks. Ettevõte saatis aasta alguses riigihalduse minister Mihhail Korbile kirja, milles kinnitas, et on nõus tselluloositehast rajama vaid Emajõe lähedusse.
