Ettevõtja: vaid looduse imetlemine ära ei toida
13.03.2018
Suurettevõtja Heiti Hääl kirjutab Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartiklis, et kasvav populism on saamas saatuslikuks Eesti jätkusuutlikkusele ehk loodus on meie rikkus, kuid selle imetlemine ei toida ära isegi rahvastiku kahanemist arvestades.
Ettevõtjana tõukas mind arvamust avaldama loomulikult tselluloositehase debatt ning sellest tulenev kaastunne Aadu Polli ja Margus Kohava vastu. Olles ka ise sarnases situatsioonis olnud, loodan südamest, et neil jätkub entusiasmi oma eesmärgi suunas edasi rühkida ning et nende sarnaseid leiduks Eestimaal veel!
Teeb muret, et Eesti ühiskonnas on tulevikuvisioon paigast ära ja kogu elu juhib populism. 2018. aasta kevadel ruulivad munitsipaalpoliitikud riigipoliitikute üle, sest neil on oma valimisteni pea neli aastat, aga riigikogu valitakse vähem kui aasta pärast. Loodus-, muinsus-, ja muud kaitsjad kisavad ning piketeerivad piiratud silmaklappidega ja suurt pilti nägemata. Meedia aga kajastab mõnuga, sest on konflikti ja klikke tuleb rohkesti.
Eesti Vabariik sai just 100-aastaseks ja selleks, et meie iseseisev vabariik suudaks ka oma 200. juubelini iseseisvalt ära elada, on vaja vaadata kaugemale kui järgmised valimised ja häältesaak. Konkureerima peaks sisulistes teemades, kuid meil toimuksid justkui meistrivõistlused selles, mida keegi võimule saades lubab valijale tasuta jagada.
Me kõik oleme füüsikatundidest õppinud mateeria jäävuse seadust. See juhib ka majandust – väärtused ei teki ega kao, vaid muutuvad ühest liigist teise. Riik saab kulutada vaid siis, kui on selle rikkuse kusagilt kokku kogunud. Meie riigikorralduse juures on selle kogumise viisiks maksud ja dividendid riigi omandis olevatest ettevõtetest. Viimasel kümnendil ja ehk veel mõned aastad on oluliseks rikkuse ümberjagamise allikaks ka Euroopa toetusfondid, kuid see saab varsti läbi.
Kust peaks tulema siis meie armsa Eesti riigi maksutulud järgmisel kümnendil? Mis on majandusharud, mis annavad olulise osa meie SKP-st? Kas Eestis on hea maksusüsteem ja ettevõtluskeskkond?
Riiklikus sektoris töötab täna 31% töövõimelisest elanikkonnast ja kõige suuremad konkursid kõrkkoolides on just riigihalduse erialadele. Kas riigi-ja munitsipaalametnikud, ühiskondlike organisatsioonide ja MTÜ-de aktivistid ikka mõistavad, et tulu eelarvesse, millest tasutakse nende palk, võimaldatakse tasuta haridust või arstiabi, tuleb erasektorist?
