Harvesterioperaator on metsanduses kindel tulevikuamet

13.04.2016

EESTI PÄEVALEHE LISA:

Kui suurendada raiemahtusid nii, nagu on kokku lepitud metsanduse arengukavas aastani 2020, on vaja palju rohkem harvesteri- ja forvarderioperaatoreid ning metsaveokijuhte, kui meil neid praegu on võtta.

Lihtsa raietöö tegijaid on vaja selle võrra vähem, sest aina olulisemaks muutuvad tehnoloogiliste seadmete kasutamise oskused. Samas ei saa metsas päris ilma ka hakkama, raietöölise väljaõpe on baasosaks teiste metsanduse kutsealade juures. Selliselt võib suures plaanis kokku võrra esimesed Kutsekoja juures valminud OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemused, mida esitletakse avalikkusele järgmisel nädalal. Selleks ajaks on avaldamiseks valmis ka esimesed OSKA raportid.

OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles, vahendas töögrupi järeldusi OSKA metsanduse ja puidutööstuse koordinaator Kutsekoja juures Eve Kitt.

HÜVASTI, RAIETÖÖLISED?

Tõepoolest, raietöölised peavad läbi tegema peamise muudatuse, kinnitas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu varakevadel ajakirjale Eesti Mets antud intervjuus. „Harvesterid on RMK metsas juba peaaegu täielikult välja vahetanud kettsaemehed ja selline protsess on toimumas ka erametsades. Samas on vaja võsasaemehi, kes tegeleksid metsauuenduse ja noorendike hooldamisega, et tuleviku mets pakuks meile kvaliteetset puitu,” ütles Laigu. Täiendõppimisele peavad tema hinnangul mõtlema ka puidutööstuse ja mööblitootmise pingioperaatorid, sest tootmiseks kasutatavad pingid ajakohastuvad.

Laigu oli üks OSKA prognoosisüsteemi metsanduse ja puidutööstuse valdkondliku eksperdikogu liige. OSKA otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. Prognoosimetoodika väljatöötamisega tegeles SA Kutsekoda. Esmalt prooviti OSKA-t Eesti majandusele kolmes kõige olulisemas valdkonnas: info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT), metsanduses ja puidutööstuses ning majandusarvestuses.

Metsanduses ja puidutööstuses töötab 33 000 inimest, kellest ligikaudu 21 000 on spetsialistid. Kõige suurem osa neist töötab puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ettevõtetes.

Arvuliselt on enim liinioperaatoreid, keda koolitavad tööandjad ise. Tänastest töötajatest on kutseharidusega ligikaudu 40 protsenti, sama suurel osal töötajatest puudub üldse eriharidus. Kõrgharidusega töötajaid kokku on viiendik, kelle seas on võrdselt rakendus- ja akadeemilise kõrgharidusega tegijaid.

KUST TULEVAD TÖÖTAJAD?

Tegelikult on juba nüüd – ja ka lähima kümne aasta pärast puudus harvesteri- ja forvarderioperaatoritest, metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhtidest, puidutööstuse ja mööblitootmise tootmisjuhtidest ja liinioperaatoritest, ütleb Rainer Laigu. Need on ametid, mille oskajaid on koolide lõpetajate seas vähem kui vaja. Uute õppekavade järgi õpetatud esimesed metsamasinaoperaatorid tulevad Luua metsanduskoolist tööturule mõne aasta pärast.