Hiidlane avab Sarve poolsaarel vaateid
21.03.2018
Eesti Päevaleht kirjutab Hiiumaa mehest, kes Tallinna elu seljataha jättis ja kodusaarel loopealseid taastama asus.
Viis aastat tagasi vaatas Mihkel Leivalt Lasnamäel aknast välja ja küsis endalt, kas ta tahabki seal elada.
Töö oli ta pealinna toonud ja elul polnud viga. Mihkel oli mehaanik, hiljem tegeles sõidumeerikute ja raadiosaatjatega. Toonasest elukaaslasest oli ta lahku läinud ja võis vabalt oma saatuse üle otsustada. Tegelikult oli ta selleks ajaks juba n-ö poole jalaga Hiiumaale kolinud, vähemalt paar aastat igal reedel Hiiumaale koju sõitnud ja pühapäeval viimase parvlaevaga naasnud.
Mihklile sai sellel laupäevahommikul köögiaknast välja vaadates selgeks, et ta läheb pealinnast ära, koju tagasi. Sest tema koht on Hiiumaal.
Hiiumaale naastes kolis ta esialgu Kärdlasse vanemate juurde oma vanasse tuppa. Leidis ka töö: üks firma pakkus müügitööd. Sarvelt Arukülast on pärit Mihkli vanavanaema. Samas külas ostsid Mihkli vanemad Aksli talu. Seal on perel praegu mõni hektar maad. Maja enam pole.
2010. aastal peetud Sarve maastikukaitseala Aruküla sihtkaitsevööndi avalikus arutelus osales ka Mihkel. Kuulajana. Ta tahtis kõigest hoolimata säilitada võimaluse kunagi Aksli talu maadele maja ehitada. Sellel koosolekul sai ta tuttavaks keskkonnaameti Hiiumaa maakasutusspetsialistiga. „Ta veenis ja selgitas. Varem oli ka kodus Kärdlas olnud juttu, et Akslil võiks loopealseid taastada. Niimoodi veendi mind seda tööd alustama,” ütleb Mihkel. Esimene taastamine oligi riigimaal, kaasa aitas ka õemees.
Mihkel on käsitsi taastanud umbes 30 hektarit loopealseid. „Niimoodi kaugele ei jõua, enam nii ei tee,” on Mihkel veendunud. Käsitsi võib teha paarihektarilist ala, suuremad pinnad tuleb korda teha masinatega.
Veel umbes kümme aastat tagasi oli nii, et kui taastasid riigile kuuluvat maa-ala, jäi taastataval alal olnud puit taastajale tingimusel, et ta sellega äri tegema ei hakka. Põhimõtteliselt sai taastatud alalt küttepuid, tagasihoidlikku kuluhüvitist. Nüüd on olukord muutunud, sest maad on läinud RMK käsutusse. Selleks et alad kiiremini ja paindlikumalt korda saaksid, tuleks rentnikul taastataval alal kasvav puit RMK-lt kõigepealt ära osta, muidu peab ta ootama, kuni riigifirma selle töö ükskord mitme hanke kaudu teeb. Alles siis saab rentnik jätkata maa karjamaaks kohandamist. Asjaajamine takerdub sageli selle taha, et osalised hindavad n-ö laskmata karu nahka erinevalt. RMK-l on kasvava metsa kvaliteedi väljaarvutamiseks oma kindel programm ja valemid. Aluseks takseerimise andmed. „Aga Sarve poolsaare kinnikasvanud loopealsed pole Eesti keskmine palgimets.”
Mihkel loodab, et praegu takerdunud töödega saab ikka edasi minna.
