Jaanus Aun: turismiettevõtjail tasuks metsaomanike koostööhuvi välja selgitada
30.01.2017
Tänases Postimehes kirjutab kaasautor Linda-Mari Väli, et turismiettevõtjate hinnangul on massilise metsaraie tõttu üha raskem välismaalastele Eesti brändina tuntud puutumata looduse kuvandit tutvustada.
Ajakirjaniku küsimustele riigi sihtasutuse ja ühistute tegevuse kohta vastas SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
Linda-Mari Väli: Kas Erametsakeskus tegeleb lisaks metsamajandusliku raietegevuse alase nõustamisega ka teiste metsamajandusvaldkondade alase nõustamisega nagu näiteks loodusturism?
Jaanus Aun: Erametsakeskuse ülesanne on erametsanduse tugisüsteemi arendamine, samuti erametsandustoetustega seonduv – võtame vastu rahataotlusi ja kontrollime toetuste sihtotstarbelist kasutamist. Metsaomanike nõustamisega tegelevad metsaühistud, riigi sihtasutusena teeme nendega koostööd. Muude tegevuste seas korraldavad ühistud oma liikmetele (metsaomanikele) õppepäevi, sealhulgas loodusväärtuste ja pärandkultuuri teemadel. Ühistute juures tegutsevad kutselised metsanduskonsulendid, kes on teinud kutse-eksami. Nad oskavad nõu anda ka metsade mitmekülgse kasutamise osas (nende kompetentsid: metsakõrvalkasutuse alused, sh jahindus ja puhkemajandus). Riik toetab Erametsakeskuse kaudu nii nõustamist kui õppepäevi. Lisaks tegutsevad Eestis atesteeritud maamajanduse konsulendid, kes vajadusel aitavad nõuandega maamajanduse mitmekesistamise valdkonnas, mille alla mahub ka loodusturism.
Nii turismi kui puidutööstuse SKP on umbes samas suurusjärgus, mõlemal u 5%. Kas ei oleks seega mõistlik toetada ja nõustada metsaomanikke ka loodusturismi alase tegevusega?
Eestis on meie kõigi jaoks loomulik, et saame minna riigi- ja erametsadesse vaba aega veetma ja seeni-marju korjama. Seda lubab igaüheõigus. Tasub teada, et matkateed pole üksnes riigimetsas. Üksjagu entusiastlikke metsaomanikke on samuti rajanud oma maadele õpperadu, lõkke- ja puhkekohti ning avanud ligipääsu pärandkultuuri objektidele, seda kõikjal Eestis. Ettevõtmised on sündinud ühistute ja kohaliku kogukonna koostöös. Erametsakeskus on nende tegevuste juures pakkunud rahalist tuge. Seda tingimusel, et puhkekohad ja pärandkultuuri väärtused on ligipääsetavad ja avalikuks kasutamiseks (toetusega korrastatud puhkekohad näiteks: https://www.eramets.ee/info/oppe_ja_puhkekohad/)
Kas Erametsakeskus on teadlik sellest, et puidutööstuse huvide esikohale tõstmine (nagu tegemist oleks ainsa metsamajandusvaldkonnaga) kahjustab puidutööstusega konkureerivat majandusvaldkonda, turismi, ja et paljud loodusturismi ettevõtjad on üha rahulolematud, kuna intensiivne raietegevus meie metsades kahjustab nende ärihuvisid?
Erametsas teeb majandamisotsuseid omanik enda eesmärkidest lähtuvalt. Metsaomaniku õigusi tasakaalustavad majanduspiirangud, moraalne ja materiaalne vastutus. Metsa eest hoolitsemine on kulukas ja aeganõudev tegevus, toetused ja kompensatsioonid seda kaugeltki ei korva. Väljavaade müüa puitu ongi paljudele see, mis suurt tööd/investeeringut õigustab ja võimaldab metsamaad mitte käest ära anda. Senine kogemus osundab, et tihtipeale ei võimalda loodusturismist saadav tulu asendada metsa klassikalisest majandamisest saadavat tulu. Samas on Eestis mitmeid metsaomanikke, kes paralleelselt metsa majandamisega tegelevad loodusturismi teenuste pakkumisega.
Loodus- ja pärandkultuuriturism ja selle tegevusega kaasnev tulu võib nii mõnegi omaniku jaoks olla hoopis meeldivam väljavaade kui metsa raiumine. Erametsades võib leida palju väärtuslikku, mis vääriks talletamist ja avastamist. Paljud metsaomanikud sooviksid siin kindlasti kaasa aidata. Julgustame loodusturismi ettevõtjaid tegema koostööd metsaühistutega. Metsaühistute juhtidele kavandame sel aastal ka eraldi õppepäeva loodusturismi teemadel.
Loe artiklit Postimehest SIIT.
