Juhtub! ehk ole metsas ettevaatlik
11.03.2016
ÄRIPÄEVA LISA:
Tööinspektsiooni aastatel 2005-2014 tehtud statistika kohaselt on metsatöödel juhtunud keskeltläbi 20 õnnetust. See number ei kajasta kõiki juhtunud õnnetusi – neid on kindlasti rohkem, kuid on siiski päris selgeks indikaatoriks, et metsatööl on omad ohud.
Kõige ohtlikum riist metsas on mootorsaag. Kas komistatakse töötava saega või saag nn lööb tagasi, kuid tulemuseks on saelõige käes või jalas. Õnneks väga harvad, kuid paraku enamasti kurva kurvalt lõppevad on need õnnetused, kui inimene jääb langeva puu alla.
Enamikku õnnetustest on võimalik ennetada. Esimeseks kaitseks on igaühel korralik isiklik turvavarustus. Turvapüksid, mille kangakihtide vahel olevad kiud pidurdavad saeketi enne jäsemesse lõikamist, samuti saekindlad metallninadega turvasaapad või -kummikud. Käsi kaitsevad võimaliku tagasilöögi eest kindad, pead ja nägu kiiver ning mask.
Lisaks otseste vigastuste eest kaitsvale varustusele on kõrvade müra eest kaitsmiseks vajalikud kõrvaklapid. Kogu see komplekt võib tunduda kallis, kuid kvaliteetne varustus kestab kaua, ning on lisaks kaitsefunktsioonile ka mugavuse poolest metsatöödeks spetsiaalselt loodud.
Korras tööriistad – sael peavad olema toimivad turvalisusfunktsioonid. Ketipidur peab rakenduma nii kasutaja randmest tõuke saades kui ka inertsiga. Osadel saagidel on ketipiduri hoovad mõlema käepideme juures – sellise saega töötades võib veelgi kindlam olla, et kui saag n-ö tagasi viskab, siis kett peatub koheselt.
Saeketi kinnikiilumist või tagasilöömist aitab vältida läbimõeldud lõikamine -juhtplaadi õige piirkonnaga, hammastoe olemasolu – tihti võtavad saekasutajad selle sae küljest ära, et saada sentimeeterpaar sügavam lõikeulatus, õige lõikekoht ja -suund, et puu oma raskusega ei vajutaks saagi kinni.
Universaalne reegel absoluutselt kõikide lõikamiseks kasutatavate tööriistade kohta: nüri tera on ohtlikum! Nürile lõikeriistale surutakse tugevamalt peale ning kui see tugevast survest kuhugi suvalises suunas liikuma pääseb, siis sellesama suure jõuga lõigatakse ka endale sisse.
Töökoht olgu ohutu. Eriti puud langetades, kuid ka laasides ning järgates tuleb jälgida, et jalgealune ja liikumisteed oleks puhtad ning saagija seisaks lõikamise ajal kindlalt kahel jalal tasakaalus. Igasugused küünitamised-upitamised, tüve peal ronimised või muud akrobaaditrikid saagides on väga ohtlikud.
Lõikavale saele toetudes võib pärast seda, kui saag läbi puu jõuab, järgneda kukkumine, kus ees maandub saag
ja sae peale mees. Langetades tuleb jälgida, et kukkuvast puust eemaldudes ei tekiks ohtu komistada. Enne langetamist puhasta tüve ümbrus okstest ja kasvavast võsast.
Mitmekesi ühel langil töötades tuleb pidevalt üksteist jälgida. Esiteks hoidmaks langetamisel ohutuid vahemaid, teiseks tuleb üksteist silmas pidada ka selleks, et kui kellelgi midagi juhtub, siis teised märkaksid koheselt appi minna.
Oluline on arvestada ka sellega, et kõrvaklappide ja töötava saega ei ole hüüdmist kuigi hästi kuulda.
Võimaliku õnnetuse või vigastuse tagajärgede vähendamiseks tuleb arvestada sellega, et raielank ei ole see koht, kuhu kiirabi ruttu kohale jõuab ning autoga kannatanu kõrvale saab sõita.
Esmaabi andmisega tuleb alustada kas kannatanul endal, juhul kui ta on üksi ja võimeline ennast abistama, või kaaslastel.
Ära alahinda vigastusi.
Ära jäta kannatanut üksi
Esmaabikoolitaja Andrus Lehtmetsa sõnul ei ole olulist erinevust selles, kus õnnetus juhtub. Verejooks on verejooks, luumurd on luumurd nii koduõues kui ka raielangil. Viimasel juhul on erinevus alles kiirabi kohalejõudmise ajas ning kannatanu transpordi keerukuses.
Rohkem kui vigastused teeb Lehtmetsale muret, et inimesed ei pruugi enda või kaaslaste muid tervisehädasid ära tunda. Drastilisemate näidetena infarkt või insult. Nende tunnustega inimene ei tohi hakata iseseisvalt metsast välja tulema. Koheselt tuleks ühendust võtta häirekeskusega ning tegutseda nende juhtnööride järgi. Ka muude õnnetuste korral on häirekeskuse töötaja see, kes telefonis hindab olukorda ja annab korralduse kannatanu paigalejätmiseks või metsast oma jõududega välja toomiseks.
Lehtmetsa sõnul ongi metsas tegutsedes, ükskõik kas siis raietöödel või ka muidu matkates vajalikjuba ennetavalt sellele mõelda, et kuidas käituda, kui midagi juhtub. Milline on maastik, kuhu saab autoga juurde, kas lähikonnas on tehnikat (traktor, atv, forvarder), millega on võimalik kannatanut transportida, kas on mehi, kes aitaksid pikka maad kanderaami tassida. Milline on lähenemistee, orientiirid, mille järgi saabuvat kiirabimasinat juhendada.
Kannatanut ei tohi mingil juhul üksi jätta, minnes ise abi järele. Elupäästva esmaabi andmisega tuleb alustada kohe. Vajadusel elustamine, šoki korral tuleb kannatanu soojas hoida, kasvõi kuuseoksad külje alla ja peale ja kaaslaste seljast joped võtta. Samal ajal tuleb juba ühendust võtta häirekeskusega, neid olukorrast täpselt informeerides ning nende juhtnööre järgides.
Lisaks esmaabivahenditele, mis Lehtmetsa sõnul peaksid olema kvaliteetsed ning kindlasti mitte kõige odavamad ettejuhtunud materjalid, peaks inimene metsa minnes kaasa võtma kindlasti ka oma arsti poolt ette nähtud ravimid. Samuti tasuks kaasa võtta ka allergiarohud – aitavad kasvõi herilase nõelamise puhul.
Pane tähele
Ole ohtudeks valmis
Tea oma asukohta. Raielangil ei ole aadressi, tänavanime ega majanumbrit. Geograafilised koordinaadid aitavad meedikutel sind kiiremini leida. Ole valmis ka kirjeldades teed juhatama, selleks jäta langile sõites juba olulisemad orientiirid meelde.
Võta kaasa mobiiltelefon.
Jälgi, et telefoni aku oleks laetud.
Ära mine metsatööle üksi.
Kui vähegi võimalik, võta kaasa kaaslane, veel parem kui neid on kaks, saab osutada esmaabi, kutsuda kiirabi, aidata metsast välja.
Pargi auto ninaga väljasõidu poole. Autoga metsa minnes pööra enne töö alustamist auto ringi, Kui kannatanu seisund seda võimaldab, saab haiglasse või kiirabile vastu sõita.
