Juurepessu eosed levivad kuusekändudele ka pehmel talvel

28.03.2025

Juurepessu eosed levivad metsas kändudele ka pehmemate talveilmadega. Seenetõrje tõhusust tõstab kändude kiire töötlemine vastavate preparaatidega, samas pole olemasolev preparaat Eesti oludes kõige parem, näitab värske uuring.

Juurepess (Heterobasidion) on seen, mis mädandab okaspuude juuri ja tüvesid. See põhjapoolkera metsades tavaline liik liigub maa sees puult puule ühendatud juurte kaudu. Metsades, kus juurepess pole veel levinud, tekivad nakkuskolded seeneeoste sattumisel värsketele kändudele. Kuna juurepessu tekitatud mädanikuga puit sobib heal juhul vaid kütteks, tekitab seen märkimisväärset majanduslikku kahju. Otsene kulu Eesti metsaomanikele ulatub aastas hinnanguliselt 8,5 miljoni euroni, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar.

Seene leviku piiramiseks kasutavad metsamajandajad bioloogilisi vahendeid. Senise parima meetodi järgi pritsitakse kände langetustraktori ehk harvesteri lõikepea külge kinnitatud seadmega puu langetamise hetkel preparaadiga Rotstop. Preparaat sisaldab juurepessu looduslikku vaenlast, seent nimega hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea), mis pärsib juurepessu eoste arengut värsketel kändudel ning kiirendab kändude ja juurte lagunemist. See omakorda takistab juurepessu arengut puude juuresüsteemis.

Eesti Maaülikooli metsateadlased on juurepessu ja selle tõrjega seotud teemasid uurinud aastaid. Vanemteadur Tiia Drenkhan-Maaten, kes olnud üks uuringute vedajaist, nendib, et juurepessu tõrjega seoses on mitu lahendamist vajavat küsimust. “Kui töötleme värskeid kuusekände Rotsopi või uureaga, siis on mõistlik hinnata ka selle töö tulemuslikkust ehk kuidas töötlemist tehakse ning kuidas see mõjutab tulemust. Lisaks peame ökoloogilisest seisukohast lähtudes mõistma, kuidas mõjutab kändude töötlemine kännupuidus elavaid teisi seeneliike,” avab Drenkhan-Maaten teemat.

Juurepess oli raiumise ajaks selle kuuse juurtes ja kännus juba pikalt toimetanud, puidust pole järgi suurt midagi. Sama kvaliteediga on ka selle raiutud kuuse tüvepuidu alumine osa. Autor/allikas: Jürgen Aosaar/EMÜ

Vastuste leidmiseks uurisid Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastest koosnev töörühm harvendusraie läbinud viljakatel muldadel kasvavaid kuusikuid. Metsameeste keeles oli tegemist jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüübi kuusikutega, millest noorim oli 28-aastane ja vanim 65-aastane. Enamikes puistutes tegid metsamajandajad raied harvesteriga, mis on tänapäevane tavapraktika Osad raied tehti soojematel ja osad külmematel ilmadel, mis võimaldas analüüsida õhutemperatuuri ning kändude juurepessuga nakatumise seost.

“Tegime katse nii, et osadel proovitükkidel said kännud Rotstopiga kaetud juba raie käigus. Osadel tükkidel tegime seda alles kolme kuu pärast, et testida talviste raiete järel hilisemat preparaadi kasutamise mõttekust. Lisaks töötlesime osasid kände uureaga ning teised jäid kontrolliks ehk mingit töötlust ei toimunud,” selgitab uuringu esiautor Drenkhan-Maaten eksperimendi põhimõtet.

Drenkhan-Maateni ja tema kolleegide töö otsene praktiline tulem oli teadmine, et ka pehmemal talvel tehtud raied ei välista kändude nakatumist juurepessuga. “Sarnast tulemust, et pessu eosed levivad ka külmemate ilmadega, s.o eelkõige talvistel sulaperioodidel, oleme kahjuks näinud ka oma varasemates uuringutes,” nendib vanemteadur.

Ühelt poolt oli Rotstopi kasutamine edukas, kuna suurendas märgatavalt juurepessu vaenlase hiidkooriku esinemist kännus võrreldes töötlemata kändudega. Samas kohe raie ajal töödeldud kändudest ühe aasta pärast võetud proovid näitasid, et Rotstop ei vähendanud juurepessu levikut. Oluline oli ka töötlemise kiirus – kohe töödeldud kändudes leidus hiidkoorikut rohkem võrreldes kändudega, kus töötlus viibis kolm kuud.

Kuna on teada, et Rotstop ei suuda veel ühe aastaga mõju avaldada, võib see viidata asjaolule, et olemasolev preparaat ei ole Eesti oludes kõige parem. Oluline on ka teadmine, et kumbki töötlusvahend – Rotstop ega uurea – on vähendanud kändudes elavate seente üldist mitmekesisust, töödeldud ja töötlemata kändudes olid üle poolte seeneliikidest samad.

“Peab mõistma, et ei Rotstop ega uurea pole imerohud kuusikute ravimisel. Kui metsas juba kasvab kuuski, mis on juurepessuga nakatunud, ei aita nende väljaraiumine teisi puid n-ö terveks teha, seen levib puude juurte kaudu edasi,” sõnab Tiia Drenkhan-Maaten.

“Kändude töötlemine on tõhusam kohe raie järel ning kuusikutes, mis on veel juurepessust puutumata, siis aitab kändude kaitsmine vältida nende nakatumist ja seene levikut. Eesmärk on hoida terved metsad tervena, haigeid puid enam terveks ei ravi. Parema tulemuse saamiseks tuleb otsida aga Eesti oludesse tõhusamaid biopreparaadi isendeid,” lisab ta.

Juurepess on sel aastal tavapärasest suurema tähelepanu all, Eesti mükoloogiaühing valis juurepessu 2025. aasta seeneks.

Artikli autor: Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)

Päisepilt: Valge servaga viljakehad männi kännul kuuluvad juurepessule. Autor/allikas: Rein Drenkhan/EMÜ

Artikkel ilmus 28.03.2025 Novaatoris