Ka Baierimaa metsaomaniku esimene abimees on kohalik metsaühistu

16.11.2022

Oktoobri alguses korraldas SA Erametsakeskus õppereisi Baierimaale, et käia ja tutvuda teiste riikide kogemustega metsanduse arendamisel. Loomulikult oli meie suur huvi sellel, kuidas on üles ehitatud sealne erametsaomanikke abistav ja nõustav tugisüsteem.

Üks olulisem kohtumine selle õppereisi jooksul oli Füsseni metsaühistu külastus. Tegemist on ühistuga, mis on tegutsenud juba 53 aastat ja millel on 965 liiget. Baierimaal on üldse kokku 4 metsaühistut. Füsseni metsaühistu on Baierimaa mõistes keskmisest väiksem. Meid vastu võtnud Füsseni metsaühistu juhataja on ametis olnud juba 26 aastat. Lisaks temale toimetavad ühistus veel 2 täiskohaga metsaspetsialisti ja poole kohaga bürootöötaja. Mõned tunni jagu nädalas kasutatakse vajadusel ka abijõudu. Metsatöölisi ega tehnikat ühistul endal ei ole, selleks kasutatakse koostööpartnereid. Ühistu juhatus on 5-liikmeline ja töötab ühiskondlikel alustel.

Ühistusse kuuluvad 60% piirkonna metsaomanikest ning liikmetel on kokku 5600 ha metsa. Aga ka siin on erinevused metsaomanike vahel väga suured. Üle poole sellest pindalast kuuluvad 8-le metsaomanikule. Samas enamik metsaomanikke omavad ca 2 ha metsa. Aja jooksul on liikmete metsamaa keskmine pindala vähenenud. Seda peamiselt seetõttu, et pärandamisel jagatakse maa laste vahel ära. Ka põllumajanduse osatähtsus on omanikel vähenenud. Seega on trend liikunud sinna, et suur osa liikmetest elavad oma metsast eemal ja tihti ei teata isegi oma metsa täpset asukohta. Nii ongi selle ühistu ca 40 liiget delegeerinud oma metsa majandamise ühistule ja see tendents ajas aina kasvab. Huvitav kohalik eripära on näiteks see, et ka kirik on ühistu liige ja talle kuulub 18 metsatükki.

Kõigi ühistu liikmete metsad on sertifitseeritud (PEFC). Muidu ei oleks seal võimalik puitu realiseerida (sh lageraie on alates 0,3-st hektarist).

Ühistu osutab oma liikmetele ka meile tavapäraseid teenuseid – nõustamine, raied, puidu müük, metsa istutamine. Metsa istutamisele eelneb metsaistutusplaani koostamine, milles samuti ühistu on omanikule abiks.

Ühistu tuludest ca 40% moodustab riigi toetus ja 20% liikmemaksud, ülejäänud tulud laekuvad osutatud teenustest. Näiteks keskmine omanik, kellel on 2 ha metsa, maksab ühistule 17 eurot aastas.

Ühistu toetus omakorda sõltub tehtud projektidest. Kui on tehtud koolitusi, ekskursioone jm tegevusi, makstakse vastav toetus ühistule välja pärast nende toimumist. Tasu võtab ühistu metsaomanikult raieteenuse puhul 23 eur/tm (puidu ülestöötamise kulu) ja puidu müügilt vahendustasu 1,6 eur/tm. Saekaatritelt võetakse teenustasu 2 eur/tm, kui puit sinna kohale viiakse. Kui puit on ladustatud metsa äärde, viivad selle saekaatrid ise ära omal kulul.

Metsa raie toimub 60% harvesteriga. Pool sealsest metsamaast asub aga mägedes, kus lageraied on keelatud. Samuti tasub ära märkida, et raietööd mägedes on üsna spetsiifilised – eritehnikaga ning saemeestega.

Metsaühistu teeb ka otsest koostööd riigiga ehk ministeeriumi metsavalitsuse (Forstvervaltung) töötajatega. Ametnikud vaatavad läbi metsaomanike metsaistutusplaane, annavad raielube ja kontrollivad metsaseaduse täitmist. Kui Eestis Keskkonnaameti metsaspetsialistele omanike nõustamise kohustust ei ole pandud, siis Saksamaal annavad ametnikud metsaomanikele ka sisulist nõu.

Metsaomaniku toetused ja kohustused

Enamus metsandustoetusi makstakse otse metsaomanikele. Mõned toetused makstakse liikmetele ka läbi metsaühistu. Näiteks on ka seal metsaomanikel võimalik saada hooldusraie toetust. Kui Eestis on toetuse kriteeriumiks puistu vanus (kuni 30 a), siis Saksamaal on toetus puistu keskmise kõrguse järgi. Nii maksataksegi seal toetust 600 – 1000 eur/ha kuni 15 m kõrguse noore metsa hooldusraieks.

Metsaomanikul on ka kohustus oma metsas üraski seiret teha. Sama kohustus on tegelikult ka riigil – kui kontrolli käigus avastatakse metsast üraskite levik, siis teavitatakse sellest omanikku. Saksamaal saab mingis osas metsatuludelt maksusoodustust, kui metsakahjustusest (näiteks üraski kahju) on riiki teavitatud. Üraskikahjude likvideerimisel pole langi suurusele piiranguid – kahjustus tuleb metsaomanikul likvideerida ja kui ta seda ei tee, siis likvideerib selle riik ja likvideerimise kulud kannab omanik.

Ka põllumajandusmaa on Saksamaal üsna kallis – ca 200 000 eur/ha. Metsamaa on odavam, olenevalt seal kasvavast metsast võib hind ulatuda ka kuni 80 000 eur/ha.

Kohalikes metsades püüeldakse liigirikkuse poole

Et kogu selle ülesehitatud tugisüsteemi tulemusi reaalses elus näha kohtusime metsaomanikuga, kes ka ise on tegev kohalikus metsaühistus ning käisime lähemalt vaatamas tema metsa. Tegemist oli 6 ha suuruse metsaga Lechbrucki lähedal.

Kohe esmapilgul hakkas silma, et mets on liigirikas – seal kasvavad kuused, tammed, pöögid, lehised, vahtrad ja pärnad üsna tihedalt koos. Uusi puid on juurde istututatud ka valgustusraie ealisse ja vanemasse metsa. Selle eesmärk on lisada olemasolevasse puistusse liigirikkust, kui loodus seda ise pole taganud. Omanik on kuusikutes üraskikahjustuste tõttu ka raieid teinud. Häiludesse istutas seejärel Euroopa nulgu, pööki, tamme jm lehtpuude taimi.

Kuna metsloomi on palju, siis kaitstakse igat istutatud puutaime ulukite eest kaitsevõrguga. Väiksemaid alasid on omanik ka tarastanud. Ulukikahjustusi riik ei kompenseeri. Teatud juhtudel on võimalik kompensatsiooni küsida jahimeestelt.

Ka Eestis on istutatud metsataimede kaitsmisel võrgu ja muude mehhaaniliste tõrjemeetoditega (nt tüvekaitsmed) veel küllalt palju kasutamata potentsiaali. Piirkondades, kus esineb rohkem ulukikahjustusi, on mõistlikum tegeleda nende ennetusega, kui hiljem tagajärgedega. Erametsakeskuse kaudu on võimalik taotleda ulukikahjustuste ennetamisele ka toetust. Selle alla lähevad nii repellendi kui ka tüvekaitsmete ja ladvakaitsmete soetamine ja kasutamine. Kohaliku metsaühistu asjatundjatega nõu pidades leiab iga metsaomanik just talle sobilikuma lahenduse.

Baierimaa erametsaomanik selgitas, et teeb oma metsades ka hooldusraieid. Ühel metsaeraldisel kasvasid varasemalt saared, mis hukkusid saaresurma tõttu, mis ka Eestis on levinud. Asemele istutati pöögid, vahtrad, pärnad ja punased tammed. Omaniku sõnul on tulus vahtrate kasvatamine – seda on võimalik müüa 300 – 400 eur/tm. Puitu kasutatakse enamjaolt vineeri ja mööbli valmistamiseks. Pöögi müügist oleks aga võimalik saada ca 120 eur/tm.

Hooldusraie on hea viis, kuidas omanik saab ise kujundada oma metsa liigilist rikkust ning sobivat koosseisu. Kasvukohale sobivatest puudest koosnevate segametsade rajamisel näevad teadlased ka Eesti laiuskraadidel kõige kindlamat tulevikku. Ka meie metsades on tegelikult üsna sarnased probleemid. Ka Eestis tekitavad metsaomanike seas järjest enam meelehärmi üraskikahjustused kuusikutes. Siin võikski üheks lahenduseks olla liigirikkamate metsade kasvatamine. Ühelt poolt aitaks see pidurdada üraskite ja mitmete taimekahjustajate levikut. Teisalt aitaks kaasa loodusliku mitmekesisuse saavutamisele. Ootame huviga ka teadlaste erinevaid katsetusi meie jaoks uute puuliikide kasvatamisel Eesti kliimas. Võimalik, et nii mitmedki liigid, mida Euroopas juba praegu laialt kasvatatakse, võiksid tulevikus ka meie metsades oma koha leida.

Nii nagu meil, on ka Baierimaal metsade majandamise kõrval väga oluline metsade emotsionaalne väärtus. Nii näiteks oligi kohalik metsaomanik paigaldanud looduses liikujate jaoks oma metsa reljeefi kõrgematesse kohtadesse istepingid, kus igaühel on võimalik loodusvaadet nautida.

See on väga õige lähenemine, et metsas võiks olla ka mõnus käia ja niisama olla. Sellise metsa kujundamisele peab omanik ka ise pisut kaasa aitama. Julgustaksin kõiki metsaomanikke oma metsa targalt hooldama ja vajadusel asjatundjatelt nõu küsima. Selliselt saab metsaomanik igas mõttes oma metsa väärtust suurendada.

Autor Gunnar Reinapu

9.-15. oktoobril toimus SA Erametsakeskuse korraldatud metsaühistute õppereis Baierimaale, mille eesmärgiks oli põhjalikumalt tutvuda Saksamaa metsanduse ja puidusektoriga. Õppereisi raames kohtuti nii Baierimaa erametsaomanike kui ka metsatööstuse esindajatega, külastati metsatööstust ning käidi kohalike metsadega tutvumas.