Ka jahipidamise eetikast rääkides tuleb jääda eetiliseks
01.12.2017
Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pressiteade
Eile lõppes rahvaalgatus.ee lehel allkirjade kogumine Eesti Ornitoloogiaühingu poolt algatatud petitsioonile „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“, milles on toodud rida ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugineb petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele, leiavad Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda avalikus pöördumises. Nende hinnangul on petitsiooni algatajad jätnud avalikkusele palju olulist infot andmata. Osalise informatsiooni emotsionaalne esitamine on aga avalikkust eksitav.
„Jahinduse reguleerimisel peaks lähtuma usaldusväärsetest andmetest. Lindude küttimise mahud on viimastel aastatel vähenenud, kuigi petitsiooniga püütakse jätta vastupidine mulje. Ornitoloogiaühing peaks väga hästi olema kursis jahistatistikaga, sest ühing on seotud lindude seire läbiviimisega. Petitsiooni teksti ja taustamaterjali lugedes on aga maaomanike seas tekkinud tõsine kahtlus, kas seni usaldusväärne ühing on petitsiooni algatades käitunud objektiivselt ja eetiliselt,“ ütles erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.
Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul ei ole üksikute meedias levinud piltide põhjal korrektne teha järeldusi kõikide külalisjahtide kohta. „Isegi nende häirivate piltide puhul ei ole teada mitme külalisjahimehe ja mitme päeva saak on pildil, millega üks inimene poseerib. Jahimeeste jaoks on tõstatatud teema eelkõige eetika, mitte seaduse küsimus ja jätkame omalt poolt külalistele ja korraldajatele Eesti jahinduse hea tava tutvustamist. Kes seda rikub, neid edaspidi jahile ei lubata,“ rõhutas jahimeeste seltsi president Margus Puust.
Puust lisas, et lindude küttimismahud näitavat selget vähenemist. Tema sõnul ei õigusta see loomulikult üksikute jahituristide ebaeetilist käitumist, kuid ei anna ka õigust üldistavalt süüdistada jahimehi ning maaomanikke „legaalsetes veelindude tapatalgutes“.
Põllumeeste jaoks on oluline, et teema käsitlemisel ei jääks arvestamata haneliste mõju põllumajandusele. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning rohumaadele tekitatav kahju. Teemat ei saa käsitleda ilma lindude arvukuse ja trendide välja toomiseta. Tasakaalu säilitamiseks on jahipidamine vajalik. Loodus on keeruline süsteem ja sellele ei tohi läheneda ühekülgselt,“ lisab põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid on jätkuvalt seisukohal, et üksikute ebaeetiliselt käituvate jahituristide korrale kutsumiseks on olemas seaduste muutmisest efektiivsemaid vahendeid. Näiteks kavatsevad organisatsioonid panustada veelgi enam ning ühiselt oma liikmete teadlikkuse tõstmisesse jahieetika teemadel. Kutsume üles pidama Eestis faktidele tuginevat ja eetilist dialoogi erinevaid osapooli puudutavate küsimuste lahendamiseks.
Taustainfo
Eesti Ornitoloogiaühing põhjendab petitsioonis toodud ettepanekuid muuhulgas järgmise argumendiga: „Mõõdutundetu lindude tapmine hakkas pihta 2013. aastal, kui jahiseaduse muudatusega anti maaomanikele õigus küttida oma maal piiramatul arvul jahilinde ja teisi väikeulukeid.“
Keskkonnaagentuuri kodulehel toodud jahilindude küttimise mahtudest (Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2017, lk 108) võib aga hoopis järeldada, et pärast 2013. aasta jahiseaduseseaduse muudatust on kütitud lindude hulk sootuks vähenenud.
Pärast uue jahiseaduse jõustumist on perioodil 2013‒2016 hanesid kütitud aastas keskmiselt 3962 (kõige rohkem aastal 2015: 5240 isendit) ning parte 8984 (kõige rohkem aastal 2014: 9786 isendit). Samas kui eelmise nelja aasta (2009‒2012) küttimismahud olid keskmiselt 4590 hane (kõige rohkem 2012. a: 5319 isendit) ja 12 668 parti (kõige rohkem 2010. a: 14 158 isendit).
