Eelmisel nädalal kontrollis Delfi faktikontroll Kaido Kama süüdistusi, justkui valetaks riik meile metsamajanduse jätkusuutlikkuse üle.
29. jaanuaril väitis Kaido Kama saates “Plektrumm“: “Olen elus aastaid pidanud metsamehe ametit – isiklikult häirib väga see, kuidas toimub diskussioon metsaraie üle. Võib-olla ma olen liiga terav, aga kuidas riik oma kodanikele avalikult valetab ja teeb seda pikka aega, sihikindlalt, teadlikult. Pean nüüd lahti seletama – valetamine on see, kui öeldakse, et kõik toimub teaduspõhiselt ja on jätkusuutlik. Samal ajal metsaeksperdid ütlevad, et kõik on halvasti.”
Delfi faktikontroll uuris täpsemalt väidet, et suurem osa metsaekspertidest on pikka aega väitnud, et metsaraie ei toimu teaduspõhiselt ja jätkusuutlikult. Selle tõendamiseks oleks vaja leida erinevate ekspertide väljaütlemisi paaril möödunud aastal. Aasta tagasi kirjutas sellest Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Toomas Frey Maalehes. Samuti võttis sel teemal sõna 2017. aastal TÜ teadur Asko Lõhmus ja 2016. aastal rääkis sellest metsateadlane Raul Rosenvald. Näiteid on veelgi ning Faktikontroll ei leidnud vastaspoolt toetavate ekspertide sõnavõtte.
2017. aastal avaldas Keskkonnaagentuur Riigikogus esinenud Asko Lõhmusele, kes seadis ettekandes kahtluse alla riikliku metsastatistika mõned arvnäitajad, vastuse, kus tuuakse välja andmeid, mis toetavad väidet, et metsaraie on siiski jätkusuutlik. Kuna Keskkonnaagentuur on riigiasutus, järeldati, et sõltumatud metsandusteadlased peavad praegust metsaraiet mittejätkusuutlikuks.
Faktikontroll ei olnud täielik
Keskkonnaministeerium Faktikontrolli järeldustega ei nõustu ning ütleb, et see on avalikkust eksitav.
Tulemus toetus kolme teadlase – Maaülikooli emeriitprofessori Toomas Frey, Tartu Ülikooli juhtivteaduri Asko Lõhmuse ja Maaülikooli vanemteaduri Raul Rosenveldi – arvamusele, mis olid leitud internetist. Samas teatas autor, et ta ei leidnud vastaspoolt toetavate ekspertide sõnavõtte.
Ometi on internetist kergesti leitavad näiteks Maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnavõtud, kus ta kinnitab, et usaldab riigi metsastatistikat ning et Eestis ei raiuta metsa rohkem, kui seda juurde kasvab. Tullus on väljendanud seda seisukohta näiteks saates „Suud puhtaks”, debateerides seal Raul Rosenvaldiga – ühe teadlasega, kelle arvamusele Faktikontrolli otsus tugineb.
Tullus on sel teemal andnud ka näiteks intervjuu Postimehele: Ta on selgitanud metsa majandamist Eesti Päevalehe metsanduse lisas. Sarnast seisukohta on avaldanud ka Maaülikooli metsakorralduse ja metsanduspoliitika professor Henn Korjus.
31. jaanuari „Terevisioonis” ütles Rootsi Põllumajandusülikooli metsandusteadlane Meelis Seedre, et Eesti metsade seis pole dramaatiline. Kusjuures Seedre rääkis sellest, debateerides Raul Rosenvaldiga, keda Faktikontrolli autor, nagu juba öeldud, oma töös kasutas.
Keskkonnaministeerium tervitab igati püüdu selgitada välja, kas metsadebatis osalejad räägivad tõtt, ent paraku ei saa seekord ilmunud faktikontrolli kuidagi täielikuks lugeda. Keskkonnaministeerium toetab avalikku debatti Eesti metsanduse olukorra ja tuleviku teemal. “Kutsume avalikkust aktiivselt osalema metsanduse uue, 2021.-2030. aasta arengukava kohe algavas koostamises,” seisab nende teates.
