Kas toetuse maksmisel eelistatakse väikemetsaomanikku?
19.12.2017
Septembris jõustunud muudatus metsaseaduses käsib metsatoetuse saajana eelistada väikemetsaomanikku. Ambla Metsaühistu juht Toomas Lemming leiab, et keskkonnaministri 2014. aasta määrus, mis paneb toetuse jagamise korra paika, seda ei tee. Ministeeriumi sõnul on väikemetsaomanikud eelisseisus.
Toomas Lemming kirjutab Maalehe Metsalehes, et toetusi saavad ilma eelistuseta nii väikese kui ka ülisuure metsaomandiga erametsaomanikud. Kui toetuse taotlejate taotluste kogusumma ületab selle toetuseliigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, kohaldatakse nimetatud määruse § 16 lg 4 ja kõik taotlejad saavad toetusraha kuni arvutatud määrani.
Lemmingu sõnul saaks väikemetsaomanikud toetust küsitud vajalikus mahus, kui toetuse jagamisel eelistataks suurtele metsafirmadele väiksema metsaomandiga erametsaomanikke.
Lemming kirjutab: “Kui metsaseadus alles oli muutmisel, osalesin Ambla Metsaühistu juhatuse liikmena ning väikemetsaomanike esindajana Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutlusel, kus kõne all oli ka eelnimetatud metsaseaduse paragrahv. Siis oli ühe ettepanekuna arutlusel variant, et metsaseadust tuleks muuta selliselt, et edaspidi saaksid siseriiklikke metsandustoetusi üksnes füüsilisest isikust metsaomanikud. Selle põhjendusena toodi näiteks välja, et väikese metsaomandi majandamine on märksa kulukam kui suure metsaomandi majandamine ja seetõttu on suurmetsaomanikel väikemetsaomanike ees eelis.
Teise põhjusena, miks maksta siseriiklikke toetusi üksnes füüsilisest isikust metsaomanikele, nimetati asjaolu, et juriidilisest isikust metsaomanikud saavad nagunii juba valdava osa Euroopa Liidu rahastatavatest metsanduslikest toetustest.
Ettepaneku nõrk külg oli see, et nii mõnedki talunikud ja väikemetsaomanikud on oma metsade majandamiseks teinud osaühingu ning langeksid siis toetuse saajate hulgast välja. Seepärast peetigi kõige mõistlikumaks lahenduseks seda, et siseriiklike metsandustoetuste maksmisel tehakse eelistus väikemetsaomanikele ning nii see seadusesse kirjutatigi.
Kui metsaseaduse muudatustest lähtuvalt muudeti enne metsaseaduse muudatuste jõustumist ka keskkonnaministri mitmeid määrusi, näiteks ”Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad” ja “Metsa majandamise eeskiri”, siis keskkonnaministri määrust nr 10 ei muudetud. See olnuks aga vajalik, et saaks metsaseaduse § 10 lg 2 muudatust rakendada.”
Loe täismahus artiklit Maalehe veebist.
Ministeerium ei nõustu kriitikaga
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul pole väide korrektne ja selgitab:
“Määrusega „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord” kehtestatud toetuse taotluste hindamiskriteeriumid eelistavad toetuste andmisel väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.
Seega ei ole plaanis määrust muuta. Seadusesse sai vastav täiendus sisse viidud eesmärgiga, et tagada tänane väiksema metsaomandiga metsaomaniku eelistamise põhimõte ka edaspidi.
Metsaseaduse muutmise seletuskirja suunis on aluseks, et keskkonnaminister ei hakka tulevikus antud põhimõtet muutma. Juhul kui toimub kriteeriumide muutmine, siis selles küsimuses lähtutakse seletuskirja juhisest, et püsida valitud suunal.
Kehtiv keerukas põhimõte on lühidalt ja lihtsalt lahti kirjutades järgmine: toetusmeetme eelarve jagamisel leitakse toetuse maksimaalne määr, s.o. summa, mille ulatuses saavad kõik taotlused rahastatud.
Näiteks kui toetuse määr on 1 000 eurot, siis kõik metsaomanikud, kelle toetustaotlus on alla tuhande euro, saavadki taotletud summa ulatuses toetuse. Kelle taotlus aga ületab 1 000 euro piiri, saavad toetuseks ikkagi ainult 1 000 eurot. Kuna füüsilisest isikust metsaomanike toetustaotlused on metsaomandi väiksuse tõttu reeglina väikesed, saavad nemad enda toetuse üldjuhul kätte kas täismahus või mõnevõrra kärbitult.
Nn suurmetsaomanikud (reeglina juriidilised isikud), kes taotlevad toetust kümnetes tuhandetes eurodes, saavad aga ikkagi sama summa nagu väikemetsaomanikud (toodud näite puhul 1 000 eurot). See tähendab seda, et väikemetsaomanik on toetuste jagamisel eelisseisus – tema saab erinevalt suurmetsaomanikust reeglina toetuse samas suurusjärgus, mida ta toetusena küsis.
2010. aastal, kui toetuste määramisel hindamismõõdikuid ei kasutatud, said rohkem toetust juriidilisest isikust metsaomanikud. 2015. aastast, mil hakati eristama juriidilistest ja füüsilistest isikutest erametsaomanikke, muutus olukord vastupidiseks ja toetust hakkasid saama eelkõige füüsilisest isikust metsaomanikud.
Toimunud on konkreetne nihe füüsilisest isikust metsaomanike eelistamisele ning selliselt on riigi soov ka jätkata, mistõttu on metsaseadust vastavalt ka täiendatud. Seetõttu ei ole täna korrektne väita, et toetuste jagamisel ei eelistata väikemetsaomanikku.”
Loe täismahus selgitust SIIT.
Loe ka: Kellele makstakse metsatoetusi?
