Kas tööstusel on lootust?
24.04.2018
Kaspar Oja, Eesti Pank:
Viimaste kuude tööstusuudised illustreerivad hästi tööstussektori pikaajalise arengu trende. Ühest küljest iseloomustab seda hinnaeelisele tugineva allhanketööstuse vähenemine Sangari ühe ärisegmendi näol. Teisest küljest on märgiline ka arutelu, mis käib ümber puidurafineerimistehase, mis oleks kõrge tootlikkusega, kapitalimahukas ja omaks majandusele märkimisväärset mõju. Majandusarenguks on selliseid ettevõtteid tarvis, aga on muidugi selge, et need tekitavad vastakaid arvamusi.
Nende arengute taustal on paslik üle vaadata, kuidas on muutunud tööstussektori osakaal hõives ja mis on seda mõjutanud. Euroopas on töötlev tööstus üldiselt suurema tootlikkusega kui teised harud. Eestis aga on tööstussektor väiksema tootlikkusega kui ülejäänud majandus, mistõttu võib tööstusettevõtetel olla raske konkureerida ka kohaliku tööjõu pärast (vt joonis allpool), sest väikese tootlikkusega on raske kõrget palka maksta. Hinnaeelise kadumisest tingitud koondamisi näeme Eestis seetõttu tõenäoliselt tulevikus veel.
Tööstuse väike tootlikkus paneb küsima, kas Eestis oleks võimalik heaolu suurendada sellega, et sundida näiteks miinimumpalga kiirema tõusu abil väikese tootlikkusega harusid oma uksi sulgema, leevendades sellega ka tööjõupuuduse probleemi. Samal ajal on nii tööstus- kui ka teenindussektor põimitud samadesse väärtusahelatesse ning vähese tootlikkusega tööstusharude sulgemine võib vähendada töökohti ka suurema tootlikkusega harudes, näiteks logistikas. Samuti ei taga väikese tootlikkusega firmade sulgemine, et asemele tuleks kõrge tootlikkusega töökohti.
Osa Eestisse jäänud tööstusharude siinne eelis võibki seisneda selles, et tootmine on lõimunud kohapealsete teenustega, mis võimaldavad kasumit teenida sellest hoolimata, et mõnes teises piirkonnas oleks odavam toota. Kohalik tootmine võib osutuda müügiargumendiks.
Suur osa Eestis toodetud eksporditavate tööstustoodete väärtusest pärinebki teistest harudest, mitte tööstussektorist. Tööstustoodete tootmisel kasutatakse teiste harude pakutavaid tooteid või teenuseid, mis annavad eksporditava toote lõpphinnast märkimisväärse osa. Kogu ekspordisektori panus majandusse on ligikaudu kolmandik SKPst.
Viimase 30 aasta jooksul on Eesti majanduse struktuur väga palju muutunud. 1980. aastate lõpus töötas viiendik töötajatest põllumajandussektoris ja ligikaudu veerand töötlevas tööstuses. Praeguseks on põllumajandussektori osakaal hõives koos metsanduse, kalanduse jms vähenenud 3–4% juurde ja töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20%. Asemele on tulnud töökohad kaubanduses, turismis, äriteenustes, panganduses jne. Töötleva tööstuse osakaal hõives on püsivalt kahanenud ja äriteenuste oma suurenenud.
Viimase aasta jooksul on suur osa majanduskasvust tulnud äriteenuste ja IT-sektori suurenemisest. See ei ole mingi ühekordne nähtus, vaid osa pikaajalisest trendist, mis on sarnane nii Eestis kui ka teistes riikides. Võrreldes teiste riikidega on Eesti omapäraks aga see, et äriteenuste sektori kõrval on meil kiiresti suurenenud IT-sektor. Kui vaadata IT-sektorina kitsamalt programmeerimist ja infoalast tegevust, siis sealne töökohtade arv on vähem kui kümne aastaga kahekordistunud.
