Kas Eesti saab tamme- ja pöögimetsad?

30.04.2014

MAALEHT, Viio Aitsam:
Vähemalt esialgu võiks kliima soojenemine Eesti metsadele isegi hästi mõjuda, leiti Erametsakeskuse korraldatud seminaril.

Mis juhtuks meie metsadega, kui kliima muutub järjepidevalt soojemaks?

Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus leiab, et vähemalt esialgu võib sel olla ka plussmõju, kuna metsad hakkaks kiiremini kasvama. “Kas see tooks kaasa ka lühema raieringi, pole aga teada,” nentis Tullus, viidates, et see on poliitikute otsustada.

Uusi puuliike Eestisse eriti oodata poleks ja praegused liigid ei kao. Kasvujõudu saaks tamm, kes võib-olla laiendaks levikupiiri Soomes. Näiteks 6000 aastat tagasi oli Eesti alal tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi.

Pöögi pakkus Tullus välja küsimärgiga – muinsuste uurijad on leidnud Eesti aladelt pöögi õietolmu, mis näitab, et kunagi on see puu siin kasvanud.

Praegustest liikidest võib probleeme tekkida kuusel, kuna kliima soojenemine tooks põuad, sagedasemad tormid jms.

Laiemalt hakkaks levima seenhaigused ja putukad, suureks mureks võib muutuda puidu kättesaadavus, metsateede ja kuivendusvõrkude korrashoid.

Aga võib-olla globaalne kliima ei soojenegi. Tartu Ülikooli vanemteadur Aarne Männik näitas graafikul, et praegusega sarnane soe periood oli ka 1930ndatel.

Kuna viimastel aastatel keskmiste temperatuuride graafiku kõver enam ei tõuse, on terve maailma teadlased põnevil: äkki on nüüdki tegu lühemaajalise nähtusega?

Tartus toimunud seminari teema oli “Kliima muutused ja selle mõju metsakasvatusele”.