Kaugküttel määrav roll taastuvenergiale üleminekul.
04.06.2018
Kaugküte tagab puhtama tuleviku, kirjutab Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Andrus Pirso Äripäevas. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel, millega Eestis on ühendatud ligi 60% hoonetest, näeb ta määravat rolli Eestis taastuvenergiale üleminekul.
Kliima soojenemise ja sellest tulenevate negatiivsete mõjude leevendamiseks on suur osa maailmast võtnud eesmärgi vähendada inimtegevuse süsinikujalajälge.
Euroopa Liidu kütte ja jahutuse strateegia järgi moodustavad küte ja jahutus vähemalt aastani 2050 suurima osakaalu Euroopa riikide energiatarbimises. Peamiste abinõudena fossiilse energia kasutuse vähendamisel nähakse ette taastuvenergia kasutuselevõttu, heitsoojuse ärakasutamist ning elektri ja soojuse koostootmist. Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtul ja heitsoojuse ärakasutamisel nähakse, olukorras, kus suur osa Euroopast on olnud gaasiküttel, võtmerolli just tõhusatel kaugkütte- ja jahutussüsteemidel.
Peamised märksõnad on mitmekesisus, paindlikkus ja varustuskindlus. Eestis on kaugküttes jõudsalt arenenud kohaliku biomassi – hakkepuidu – kasutus kaugküttesoojuse tootmisel, suuremates linnades on suur osa soojusest toodetud biokütustel koostootmisjaamade jääksoojus. Oleme olnud koos Põhjamaade ja Balti riikidega Euroopa keskmisest edukamad taastuvenergia osakaalu suurendamisel.
Arenemas on kaugjahutussüsteemid, esimesed võrgud on kasutusel näiteks Tartus. Kaugjahutus võimaldab hoonetest üleliigse soojuse, mis lokaalse jahutuse puhul lihtsalt raisku läheks, kokku koguda ja kasutada uuesti kaugküttes, muutes hooned soojuse tarbijate kõrval samal ajal ka (päikese)soojusenergia salvestiks. Esimesed näited on Eestis ka tööstuste heitsoojuse kasutamisest, kus tööstusprotsessis tekkiv soojus kogutakse kokku ning kasutatakse kaugküttesoojusena.
