Kliimamuutused vähendavad metsade võimet siduda süsinikku
27.03.2018
Rahvusvaheline teadlasterühm, kuhu kuulus Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, jõudis järeldusele, et kuivusest põhjustatud muutused metsade liigilises koosseisus võimendavad kliima mõju metsade võimele siduda süsinikku.
Elujõulised metsad seovad süsinikku ehk hoiavad seda lendumast atmosfääri, kus see põhjustab kasvuhooneefekti. Seda nimetataks üleilmseks süsinikuringeks ning metsadel on selles tähtis roll. Metsad nimelt moodustavad suure osa maapealsest bioloogilisest mitmekesisusest ning neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (CO2) ja talletavad seda biomassis.
Kliimamuutused mõjutavad metsade süsiniku sidumise võimet. Peamiselt mõjutavad seda temperatuur ja vee kättesaadavus. Samas metsad, neelates atmosfäärist peamist kasvuhoonegaasi – CO2 – mõjutavad omakorda kliimat.
Metsa liigilist koosseisu muudab üleilmselt muutuv sademete hulk, aga ka temperatuuri muutumine. See põhjustab omakorda ulatuslikke muutusi metsade produktiivsuses, mis on oluliselt suuremad otseselt kliimast tulenevatest muutustest. Nii selgus Eesti Maaülikooli, Florida ülikooli ja Princentoni ülikooli teadlaste uuringust, mis avaldati äsja ajakirjas Nature.
Uuringu tulemused näitavad, et kliimamuutustest mõjutatud metsad on intensiivselt muutumas, mis tähendab, et teisenenud on ka metsade võime talletada süsinikku. See võib omakorda kiirendada seniarvatust ulatuslikumaid kliimamuutusi.
Uuring tehti Ameerika Ühendriikide idaosa metsades, kus olid olemas aastakümnetepikkused aegread miljonite puude kasvu muutuste kohta. Samas on saadud tulemusi võimalik üldistada ülemaailmselt, nii looduslike metsade kui ka mitmeliigiliste mõõdukalt majandatud metsade kohta.
„Mitmesuguste häiringute mõjul, näiteks intensiivne metsaraie, on raske eristada metsades erinevatel põhjustel toimuvaid muutusi „mürast“, mis võis olla ka põhjuseks, miks ei olnud meie poolt saadud bioloogilisi mõjusid varem dokumenteeritud. Ilma pikaajaliste andmeridadeta poleks me neid muutusi märganud,“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets.
Uurimisrühm kasutas USA idaosa metsade kohta koostatud puude süstemaatilise inventuuri andmebaasi andmeid (1980ndad–2000ndad). Täpsemalt vaadeldi metsade biomassi, puude liigilist koosseisu ja klimaatilist muutlikkust. Teadlased leidsid, et aastakümnete pikkune veedefitsiit on kahandanud metsade biomassi.
Samal ajal on suurenenud puuliikide arvukus, mis taluvad kuivust, kuid on ka aeglasema kasvuga. Selline nihe põhjustab olulisi muutusi metsade liigilises koosseisus koos kaasnevate ökoloogiliste mõjudega ning mõjutab ennekõike metsade võimet talletada süsinikku.
