Kliimasoojenemine sunnib metsaraiet vaatama teise pilguga
06.11.2018
Kliimamuutustega paratamatult kaasa tulevad soojad ja lumevabad talved nõuavad ka seda, et metsa tuleb raiuda teistmoodi, sest muidu ohustab kogu metsa juuremädanik. Kuidas toimida, kirjutavad Eesti Maaülikooli teadlased Tiia Drenkhan, Elisabeth Rähn, Kalev Adamson ja Rein Drenkhan ERR Novaatoris.
Vanad eestlased raiusid metsa talvel. Raietöö külmunud pinnast ei kahjusta ja mööda lund sai palgid ka kergema vaevaga koju lohistada. Metsategu külmal ajal on õige veel sellegipoolest, et haiged ja juuremädanikuga puud saab metsast välja viia terveid puid kahjustamata ning ka seeneeosed külmaga ei levi. Kuid nüüd pole see enam nii.
Kliima on muutunud, talved tihti soojad ja plusskraadide tingimustes saab peamiselt okaspuumetsi räsiv juuremädanik levida aastaringselt.
Juuremädanikud kujutavad endast okaspuupuistutes tõsist probleemi. Haigustekitajateks on peamiselt juurepess ja külmaseen, mida kogenud metsakasvatajad tunnevad , kuid mis algajal metsaomanikul võivad meele mõruks teha. Arutame, miks puudel juuremädanike kahjustused tekivad ning mida on võimalik teha kahjude ennetamiseks.
Haigustekitajad saavad eoste teel edukalt paljuneda siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on plusspoolel. Iseäranis soodsat mõju avaldab seente levikule keskmise õhutemperatuuri tõus aastaringselt, aga eelkõige talvisel perioodil, mil põhiliselt metsi raiutakse.
Võimalik ennetada
Kui haigus on juba puistus sees, siis on seda raske kontrollida ning haigustekitajast täielik vabanemine pole kahjuks võimalik. Küll on okaspuupuistutes võimalik kahjustusi ennetada. Juurepess levib puistusse eostega, nakatades kännu pinna.
Nakkuse leviku vältimiseks saab kännud töödelda näiteks juurepessu vastalse biopreparaadiga (ROTSTOP®), eelistatult vahetult pärast raiet. Preparaat on hetkel mõjusaim meetod ka juba nakatunud puistutes kahjustaja mahasurumiseks. Eestis siiani tehtud uuringutest selgus, et biopreparaat toimib paremini männikändudel.
Tõrje efektiivsuse selgitamiseks kuusikutes on Eesti Maaülikooli metsapatoloogia töörühmas käimas praegu mitmed uuringud. Kuuseenamusega viljakate kasvukohatüüpide puistutes, kus eelnev metsapõlv polnud juurepessu nakatunud, on võimalik haigustekitajat eemal hoida õigete raievõtetega. Teisisõnu, teha hooldusraied siis, kui kändude diameeter on alla 10 sentimeetri ning seejärel kuni lõppraieni igasugust metsaraiet üldse vältida.
Püsimetsa majandamine, mis tähendab puistust puude valikulist raiet, soodustab paraku juuremädanike levikut sarnaselt hooldusraietega. Võimaliku meetodina nakkuskoormuse vähendamiseks on uuritud kändude juurimist, kuid ka see viis ei kõrvalda juuremädanike tekitajaid kasvukohalt, sest nakatunud juurte täielik eemaldamine mullast pole võimalik.
Juurepessule vastuvõtlike kasvukohatüüpidele okaspuupuistutes on lisaks preparaadi ROTSTOP® kasutamisele mõistlik rakendada puuliikide vaheldust, rajades nakatunud okaspuupuistu asemele lehtpuupuistu või okas- ja lehtpuu segapuistu.
Kuid ka siinkohal tuleb silmas pidada, et konkreetses kasvukohas kasvab kõige paremini ning on produktiivseim just sellesse kasvukohta sobivaim puuliik ehk peapuuliik. Planeerides uue metsapõlve rajamist ning kaaludes erinevaid alternatiive tuleks leida kompromiss, mis arvestaks metsast saadavat tulukust ning kindlasti ka teisi tegureid, mis tulevikus võivad metsa ja selle kasvu ning arengut mõjutada.
Loe pikemalt ERR Novaatori lehelt.
