Kodanikuühendused andsid Keskkonnaameti Nursipalu raiete asjus kohtusse
06.11.2017
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks teatab, et andsid koos seltsinguga Inimsõbralik Nursipalu Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba. Loa alusel viidi möödunud nädala jooksul käbi ligi 95 hektari metsa lageraie ja raadamine.
Kodanikuühenduse sõnul on raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.
Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse § 32 lg 3 p 4 tähenduses ehk antud juhul planeering. Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele.
Kuna keskkonnaamet lubas alustada Nursipalu raietega enne heaperemehelikku maa-kasutust tagava keskkonnamõjude hindamise lõpetamist, siis on kaebajate sõnul tekkinud oht, et kõnealuste raietega kahjustatakse Eesti loodust sellisel määral, mida meie riik endale tegelikult lubada ei tohiks. KMH tulemuste ära ootamine oleks aidanud ka saavutada kokkulepet kaitseväe struktuuride, keskkonnakaitsjate ja kohalike inimeste vahel.
Raadatava ala näol oli tegemist enim vaidlusi tekitanud miinipildujate sihtmärgialaga. Kevadel pöördus ühendus Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate instantside poole, juhtimaks riigiametite tähelepanu Keretü looduskaitseala kõrgele keskkonnakaitselisele väärtusele ning tõsiasjale, et miinipildujate harjutusvälja loomine ja sellega kaasnevad raadamised võivad kohalikule looduskeskkonnale liiga koormavaks osutuda.
4. novembri Aktuaalses Kaameras ütles Keskkonnaamet , et hea tava oodata tegevustega seni, kuni keskkonnamõjude hindamine on valmis, kehtib ka edaspidi. Antud juhul lähtusid nad tõigast, et keskkonnamõjude hindamine ongi peaaegu valmis.
“Keskkonnamõjude hindamine on sisuliselt nagu läbi tehtud, aruanne on kokku kirjutatud, seda on meile ka korra tutvustatud. Avalikkusele tutvustab seda arendaja,” rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar ja tõdes, et kaitseministeerium võis selles küsimuses kiirustada.
“Mis puudutab seda, et see võrdlemisi suur maalapp sai tehtud üsna kiiresti, siis jah, see on meie vajadus, sest Nursiaplu harjutusväli on igapäevaselt 2. brigaadi ning Lõuna-Eesti Kaitseliidu üksuste väljaõppe väljak ning neil oli seda vaja kiiresti edasi kasutada. Seetõttu need tööd viidi seal üsna kiiresti läbi,” põhjendas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.
Salm tuletas meelde, et vaidlused Nursipalu ümber on kestnud üle kümne aasta. Tänaseks on jõutud lihtsalt punkti, kus töödega hakatakse lõpuks pihta ning raadatud 94 hektarit metsa on alles esimene samm. Kokku võetakse Nursipalu harjutusvälja arendamiseks maha 460 hektarit metsa.
Vaata ka Aktuaalse Kaamera uudislugu Nursipalus tehtud töödest.
