Kolmandas kvartalis oli puiduturul hinnatõusu vedajaks küttepuit

Kolmandas kvartalis jätkasid okaspuupalkide hinnad võrreldes teise kvartaliga langustrendis. Samal ajal lehtpuupalkide hinnad jätkuvalt kasvasid. Uskumatult kõrged paberipuidu ja küttepuidu hinnad kallinesid märgatavalt veelgi vaatamata oma niigi erakordselt kõrgele hinnatasemele, selgub Erametsakeskuse kvartaalsest puiduhindade statistikast.

Euroopas kestev sõda ja Venemaa poolt tekitatud energiakriis on kaasa toonud ebanormaalsed arengud puiduturul. Pikaaegselt välja kujunenud proportsioonid puidusortimentide hindade vahel on oluliselt muutunud.

Männipalkide hinnad langesid kolmandas kvartalis ligi 5%, kuusepalk ligi 9% ja kuusepeenpalk 11,5%. Kindlasti on hinnalanguses oma osa ka kuni kolmanda kvartali alguseni toimunud küllaltki intensiivsel palkide impordil Venemaalt ja kuuse-kooreüraski rüüste jätkumisel, aga järjest rohkem hakkab mõju avaldama ka majanduse jahtumine.

Kõikide erametsast müüdavate lehtpuu jämesortimentide hinnad on kvartaliga kallinenud – kasepakk 12,6%, haavapalk 17,2% ja kasepalk 17,6%. Kõige rohkem tõusis kõige odavama sortimendi ehk lepapalgi hind (19,1%). Möödunud aastaga võrreldes on kasepakk on kallinenud juba 47%, kasepalk 67,3%, haavapalk 73,6% ja lepapalk 73,7%!

Ka paberipuiduturul on jätkunud pöörane hinnakasv. Sealhulgas on lehtpuupuidu hinnatõus on olnud ca kaks korda kiirem kui okaspuupuidul. Tuleb aga märkida, et kõikide sortide hinnad on läbi aegade kõrgeimad. Nii on männipuit aastaga kallinenud 138,2%, kuusepuit 145,7%, kasepuit 171,6% ja haavapuit koguni 182,9%! Sellise pöörase hinnakasvu taga on lisaks Venemaa puidu ära langemisele ka Euroopat vallutanud energiakriis ja energiapuidu suurem nõudlus ning sellest tulenev energiapuidu erakordselt suur hinnakasv.

Tegelikult ongi just küttepuidu hind olnud puiduturul hinnatõusu vedaja ning alates eelmise aasta augustist igakuiselt kasvanud. Nimelt on küttepuidu hind aastaga tõusnud enam kui kolm korda. Kolme kuu taguse ajaga võrreldes on hind tõusnud 42,7% ja aastaga 209,8%. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui energiapuidu hinnad peaksid ühel hetkel hakkama langema, siis toob see kaasa paberipuidu hinnalanguse ja vähendab survet ka palgihindadele, kuid hetkel veel neid märke näha ei ole.

 

2022. aasta septembri keskmised hinnad:

Sort Hind (euro/tm)
männipalk 128,4
männipeenpalk 109,8
kuusepalk 100,2
kuusepeenpalk 93,4
kasepakk 181,6
kasepalk 135,2
haavapalk 94,3
lepapalk 89,1
männipaberipuit 87,2
kuusepaberipuit 88,0
kasepaberipuit 124,4
haavapaberipuit 92,3
küttepuit 77,8

 

2022. aasta kolmanda kvartali puiduturu täieliku hinnaülevaatega saab tutvuda erametsaportaali puidu hinnainfo lehel, kust leiab ka varasemate kvartalite ülevaated ja puidusortimentide keskmised hinnad kuude kaupa (MS Exceli tabeliformaadis).

 

Uudiseid metsandusest ja puidutööstusest

Eesti puiduturult väljapoole vaadates näeme, et ka teistel turgudel on jätkuvalt põhilisteks mõjutajateks Venemaa kallaletungist Ukrainale tekkinud segadused ja raskused nii toorme- kui toodanguturul ja energiakriisist põhjustatud kõrged energiahinnad (sh energiapuidu hinnad). Lisandunud on probleemid majanduse jahtumisest.

Ühelt poolt näeme, kuidas ülikõrged puitpelletite hinnad Saksamaal on hakanud langema ning esialgsest tarnešokist on hakatud taastuma. Vaatamata hinnalangusele on tänane hind siiski ca kaks korda kõrgem kui 2021. aastal. Hinnalangust on seletatud nii vajalike varude soetamisega, kui ka teiste energiakandajate odavnemisega. Teisalt on riike (nt Soome), kus on endiselt tarbijate nõudlus pelletite järele suurem kui turul pakkumine.

Baltikumis ja Skandinaavias laiemalt nähakse aga paberipuidu suure nõudluse püsimist. Selle kõige taustal on Rootsis jõutud olukorda, kus metsaomanikel soovitatakse teha harvendusraieid, kuna lõppraietest saadava saepalgi hind ei pruugi olla omanikku rahuldav.

Rahvusvahelisel okaspuu saematerjali konverentsil ennustati keskpikas perspektiivis okaspuusaematerjali turu langust. Juba praegu on Euroopas tootmine langenud 2% ja nõudlus 5%. Peamiste väljakutsetena nimetatakse kõrget inflatsiooni, kasvavaid intressimäärasid ja energia hinda. Kõik see vähendab tarbijate kindlustunnet, mis omakorda vähendab tarbimist.

 

Maa-ameti metsamaa tehingute hinnastatistika kokkuvõtte

2022. aasta kolmandas kvartalis tehti 428 metsamaa tehingut, mille raames vahetas omanikku enam kui 3085 ha. Valga maakonnas toimus vaid kaks tehingut. Maa-amet ei kuva tehingute andmeid, kui ühes maakonnas on toimunud alla 5 tehingu. Seetõttu võib järgnevates andmetes esineda ligikaudseid väärtusi, milles ei ole arvestatud Valga maakonna tehinguid.

Aasta teise kvartaliga (449 tehingut ja 3565 ha) võrreldes on mahud mõnevõrra langenud kuid eelmise aasta teise kvartaliga (638 tehingut ja 5634 ha) võrreldes on tehingute ja müüdud pindala hulk märkimisväärselt langenud. Tähelepanuväärselt on aastases võrdluses langenud ka eraisikutelt juriidilistele isikutele müüdud metsamaa maht, mida Maa-amet avaldab oma kinnisvaraturu ülevaates. Samas on keskmised hektarihinnad tõusnud.

Täpsemaid aritmeetilisi ja mediaankeskmiseid hindasid maakondade lõikes 2021. a ja 2022. a kolmanda kvartali võrdluses on võimalik näha järgnevas tabelis:

Tehingute arv

(tk)

Keskmine pind

(ha)

Mediaan

(€/ha)

Keskmine

(€/ha)

2022

III kv

2021

III kv

2022

 III kv

2021

 III kv

2022

 III kv

2021

 III kv

2022

 III kv

2021

 III kv

Harju maakond 24 137 6,0 8,6 6 367 3 414 8 321 3 738
Hiiu maakond 20 16 5,0 10,4 5 750 3 888 5 709 5 751
Ida-Viru maakond 25 25 12,2 11,1 5 098 4 739 6 980 5 350
Jõgeva maakond 23 30 8,1 7,8 12 418 5 255 11 743 6 571
Järva maakond 30 42 8,6 6,4 6 623 5 693 8 424 5 858
Lääne maakond 45 51 7,9 10,8 8 929 4 044 11 641 4 365
Lääne-Viru maakond 43 53 8,0 9,1 5 662 4 044 7 294 5 120
Põlva maakond 10 10 5,1 4,5 5 968 11 422 6 593 10 998
Pärnu maakond 41 54 7,8 7,1 5 282 5 098 6 475 5 778
Rapla maakond 26 99 7,6 9,6 10 802 4 044 10 188 5 017
Saare maakond 58 39 5,3 9,3 6 499 3 960 7 814 5 927
Tartu maakond 33 36 5,0 7,6 7 897 6 340 9 065 7 055
Valga maakond 2 8 *** 12,8 *** 5 041 *** 4 907
Viljandi maakond 19 22 6,6 9,2 7 573 9 358 9 695 8 368
Võru maakond 29 16 7,8 9,8 6 278 1 894 7 107 4 485

 

0Shares