Konsulendid õigustavad metsaomanike ootusi

SINU METS, Regina Hansen:

Erametsakeskus korraldas tänavu uuringu, et selgitada, kas metsaomanikud on konsulentidega ja nõustamisega rahul.

Konsulent on metsandusvaldkonna ekspert, kellele on omistatud konsulendi kutse metsamajanduse valdkonnas. Ta on tavapäraselt metsandusliku kõrg- või kutseharidusega või läbi teinud kutsealase täiendõppe. Konsulendil on vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus ning tema töö on edastada metsaomanikele korrastatud ja korrektset teavet.

Konsulent peab vältima huvide konflikti

Erametsaomanike nõustamise toetuse eesmärk on «tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine ja metsaressursi tõhusam kasutamine». Selleks, et oleks tagatud kvaliteetne teenus, peavad konsulendid oma tegevuses vältima huvide konflikti ja lähtuma Eesti konsulentide eetikakoodeksist.

Metsaühistu liige võib saada kuni 15 tundi nõustamist kalendriaastas tasuta. Kui metsaomanik ei kuulu ühtegi metsaühistusse, tuleb tal alates kolmandast tunnist tasuda omaosalus 50% nõustamise maksumusest. Riigi poolt finantseeritakse nõustamist kuni 26 eurot tunni kohta ja kuni 15 tundi kalendriaastas. Kui nõustamistunni maksumus on suurem kui 26 eurot või nõustamist soovitakse rohkem kui 15 tundi, tuleb metsaomanikul ülejäänu eest ise tasuda.

Nõuanne keskendub metsa majandamisele

Levinumad metsanduslikud nõustamisteemad Eestis on:

  • Metsa üldine seisund: metsa ligikaudse väärtuse määramine, metsa tervisliku seisundi hindamine.
  • Metsamajandusalane nõuanne: vajalikud ja võimalikud metsamajandamistööd, metsakasvatuslik nõustamine, metsa majandamine lähiaastatel.
  • Metsaparandustööde tegemine: koosluse parandamise võtted, kuivenduse vajadus ja teostamine (kuivendussüsteemide ülevaatus, kuivenduskraavide hooldamine, kuivendusvõrgud jne), maaparandus, maapinna ettevalmistamine.
  • Erametsanduse toetuste saamise võimalused ja taotlemine (SA Erametsakeskus, PRIA).
  • Metsa majandamiseks vajalikud dokumendid (nt vajaminevad dokumendid raie tegemiseks).
  • Metsakahjustused: ulukikahjustuste fikseerimine ja vältimise võimalused, tormikahjustuste likvideerimine ja tormimurru-alade majandamine, kahjustatud metsa taastamine, üraskikahjustused.
  • Noorendike hooldus.
  • Rajatud metsakultuuride kasvatamine ja hooldamine, taimekasvatus.
  • Raie (harvendus-, sanitaar-, uuendus-, lageraie) tegemise võimalused (k.a tasuvus), raiete põhimõtted erinevates puistutes, raieala määramine.
  • Raie- ja kahjustatud metsalankide uuendamine, põllumaade metsastamine.
  • Õigusalane abi: metsaseaduse uued muudatused, metsade majandamise muutus seoses uue eekirjaga.
  • Ja muud teemad. (Vt ka www.eramets.ee/toetused/nõustamine/noustamise-teemad.)

Küsitlus oli meilipõhine

Küsitlus viidi läbi arvuti abil. Kõiki 2013.-2014. aastal nõustamisteenust saanud metsaomanikke, kelle e-posti aadress oli olemas Erametsakeskuse infosüsteemis EMKIS, teavitati e-kirja teel küsitlusest ja selle eesmärkidest. Kirjale oli lisatud küsitluse asukohalink.

Enamus küsimustest olid etteantud vastusevariantidega, millele metsaomanik sai lisada ka omapoolse vastuse, kui sobivat valikut ei olnud. Kuna olime huvitatud ka metsaomanike isiklikest arvamustest ja kirjeldustest, siis nende vastuste analüüsimiseks koondasime sarnase sisuga vastused.

Küsimustik saadeti 3037 metsaomanikule, tagasi saime 337 täisvastustega ja 89 mittetäielike vastustega küsimustikku, osalusprotsent oli 14. Analüüsis kasutati ainult täisvastustega küsimustikke.

81% vastanutest olid füüsilised isikud, 13% FIEd ja 6% juriidilised isikud. Metsaühistutesse kuulus nendest 164 isikut ehk 44% vastanutest. Juriidilistest isikutest kuulus metsaühistusse 55%, FIE-dest 53% ja füüsilistest isikutest 42%.

Veerandil juhtudest leidis metsaomanik endale sobiva konsulendi tuttava soovitusel. Olulisteks kanaliteks konsulendiga kontakti leidmisel olid veel portaal www.eramets.ee (22%) ja metsaühistud (18%) ja 13 protsendiga võttis konsulent ise ühendust. Muude võimalustena mainiti otsepostituskirja, keskkonnaametit või kohalikku omavalitsust. 97% vastajatest pidas konsulendiga kontakti saamist lihtsaks.

Konsulente hinnatakse kõrgelt

Konsulentide olulisi omadusi nagu kättesaadavus, suhtlemisoskus, usaldusväärsus ja nõuande kvaliteet hinnati üldiselt väga kõrgelt. Üle 90% vastanutest hindas heaks või väga heaks kõiki nimetatud omadusi. Kõige madalam tulemus oli nõuande kvaliteedil, mida pidas halvaks või kesiseks 3% vastanutest.

Nõustamisteenust peetakse 98% juhtudest pigem vajalikuks ja 95% küsitlusele vastanud metsaomanikest ei ole nõustamisteenust kasutades kordagi halbu kogemusi saanud. Siiski oli vastajaid, kes leidsid, et töö hind on liiga kõrge või nõuanne ei vastanud ootustele, samuti toodi välja kiirustamise tõttu tehtud vigu või asjaajamise puudujääke.

Nõustamisteenus on metsaomanikele kättesaadav: 78% maksis nõustamistunni eest 0 eurot, 9% vastanutest maksid ühe nõustamistunni eest 1-3 eurot ja 8% 4-6 eurot. 3% metsaomanikest on maksnud 10 eurot või rohkem ühe nõustamistunni eest. Kvaliteetse nõustamisteenuse eest ollakse valmis maksma 50% juhtudest 10 eurot tunnis või ka rohkem.

Kuna nõustamisteenuse olemasolu peetakse väga vajalikuks, leiavad 97% metsaomanikest, et ka riik peaks pigem toetama kvaliteetse nõustamisteenuse olemasolu.

Veel mõned arvamused

Nõustajatelt oodatakse eelkõike võimekust pakkuda lisaks nõuandele ka vastavaid metsamajanduslikke teenuseid, 72% vastanutest pidas seda oluliseks või väga oluliseks, 48% vastanutest pidas oluliseks kindla vastuvõtuaja olemasolu ja 43% pidas oluliseks kontoriruumide olemasolu.

Üldiselt ollakse nõuandeteenusega rahul. Mõned sagedamini esinenud arvamused:

  • Nõustajad peavad olema sõltumatud, mitte seotud ühegi metsandusliku ühingu või ettevõttega.
  • Konsultant, kes on nõustanud, võiks võtta mingi aja möödudes (näiteks aasta) ise metsaomanikuga ühendust, et koos metsa-asjad uuesti üle vaadata.
  • Pidev konsulendi täiendkoolitus ja kurssi viimine metsandusvaldkonna hetkeolukorraga.
  • Metsaühistutega liitunud metsaomanikele võiks olla interneti teel kättesaadav nõuannete leht vms (nt «vajalikud toimetused metsas: talv, kevad, suvi, sügis»). Ligipääs võiks olla ka väikese liitumistasu eest.
  • Rohkem usaldatavat infot metsa hooldajate, ostjate (mets, raie, materjal), oksjonite ja teenuste kohta Erametsakeskuse www.eramets.ee kodulehele.
  • Metsaomanikule oleks vaja rohkem abi metsauuendusel.
  • Konsulendil võiks olla rohkem teadmisi ja soovitusi puidu kasutamisviisidest, mitte ainult selle raiest ja müügist! 
0Shares