Koostöö ja ühistegevus endiselt kasutamata võimalus

17.12.2018

Novembris toimus maaülikoolis rahvusvaheline kõrgetasemeline konverents “Läbi ühistulise tegevuse konkurendist partneriks”, mille kandvaks ideeks oli kuidas läbi ühistegevuse saada konkurendist partneriks.

Konverentsi välisesinejad olid Dr Jos Bijman Hollandist (Wageningen Ülikool), Prof. Eric Micheels Kanadast (Saskatchewan Ülikool), Francisco Borras Hispaaniast (ANECOOP) ning TJ Flanagan Iirimaalt (ICOS). Lisaks kõnelesid Eesti aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa tulundusühistust Farm In ja Jaanus Murakas Piimandusühistust E-Piim. Olulise sissevaate meie Eesti põllumajandus- ja toidusektori ühistutesse ja nende arengusse tegid Maaelumisteeriumi kantsler Illar Lemetti ning asekantsler Marko Gorban.

Eestis tuleks ühistegevuse arendamine seada strateegiliseks eesmärgiks ja ühistegevuse põhimõtete rakendamine tuleb integreerida erinevatesse poliitikatesse. Eestis on koostöö ja ühistegevus endiselt kasutamata võimalus. Eduka ühistu võti seisneb tema liikme panustamises. Meie kõigi ülesanne peaks olema oma positsiooni parandamine tarneahelas ja täiendava lisandväärtuse loomine. Ühistegevuse mõte peab saama vabalt lennata, mis tähendab, et tuleb rääkida ka esile kerkinud probleemidest.

Meie eesmärgiks ühistegevuse arendamisel peab tulevikus saama teenitud müügitulu kasv ühistu liikme kohta, ühistusse koondunud põllumajandustootjate arvu kasv ning ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaalu kasv põllumajandustootmise lisandväärtuses. Väljakutsena peame suutma suurendada investeerimisvõimekust ühistutes ning ühistutevahelist konsolideerimist. Rõhutati vajadust Eestis rajada ühistegevuse kompetentsikeskus ja defineerida Eestis ühistegevuse olemus põllumajandus- ja toidusektoris.

Oma ettekandes rõhutas Dr Jos Bijman, et kahjuks üha vähem inimesi teab, kuidas toitu toodetakse ja mõistab selle spetsiifikat. Ühistute väljakutsed maailmas muutuvad pidevalt ja tänasel päeval on oluline tähelepanu osutada tehingukulude vähendamisele, tarneahela efektiivsusele ja ühistu innovatsioonis koosloodavatele uutele toodetele ja teenustele. Enam tuleb arvestada nn vertikaalset integratsiooni erinevate toidutarneahela osade vahel. Ta tõi esile, et tootjate ühistegevust mõjutavad enam eelnevad ühistegevuse kogemused, üldine ühiskonna usaldus, sarnased huvid, kõrgem tootjate haritus, ühistegevust võimaldav seadusandlus ning selle eelised.

Olulise punktina tõi ta ka esile tootjate organisatsioonide arendamise vajaduse jätkusuutliku toidusektori tagamiseks. Euroopa Liit arendab tootjaorganisatsioonide kontseptsiooni ning küsimuseks saab, mis saab täna olemasolevatest ühistutest. Ta selgitas, et tootjaorganisatsioonid on vajalikud ja olulised seal, kus ühistud on vähearenenud ja nende turuosa on väike. Vahe nende organisatsioonide vahel on selles, et ühistu on seaduslikult defineeritud ettevõtluse vorm aga TO võib olla vorm, mis koondab erinevat tüüpi ettevõtlust, kaasa arvatud ühistulist. Jäi kõlama juhtmõte, et maailmas on ühistu kui ettevõtluse vorm saamas oluliseks legaalseks ärimudeliks.

Ühistulise ärimudeli tuum seisneb nn lehtris, mis selgitab, et ühes lehtri otsas on palju toidutarbijaid ja teises on palju müüjaid. Ühistu on see, mis viib need kaks poolt kenasti kokku ja üritab seejuures saada parimaid lepingutingimusi.