Koprad uputavad Kuningakülas metsa
26.05.2014
PÕHJARANNIK, Külli Kriis:
Kuningaküla ja Permisküla kandis on vee all nii era- kui riigimets; jahimehed taotlevad koprajahi pikendamist, sest lõhutud tamm ehitatakse mõne päevaga taas üles.
Roman Šmeljov toimetab oma Kuningaküla metsades juba kuuendat aastat.
“Ma ei tegele metsa mahavõtmisega, vaid hooldan seda – rajan uusi kultuure, puhastan kuivenduskraave. Sel aastal näiteks tegin erametsakeskuse kaudu saadud toetusega kuus kilomeetrit kraave korda,” räägib ta.
Kraavide vastu tunnevad huvi ka koprad, kel paraku on metsaomanikuga vastandlikud huvid. Kopratammid on metsaaluse nii üle ujutanud, et vees seistes hukkunud puud ümber kukuvad. Mitte üksnes Šmeljovi, vaid ka teiste sealtkandi metsaomanike, samuti riigimetsa majandamise keskuse maadel.
Seaduse järgi on sellele murele lahenduse leidmine (ehk siis tammide lõhkumine ja kobraste arvukuse kontrolli all hoidmine) maaomaniku enda korraldada. Mida teha aga siis, kui üks ja sama kuivendussüsteem haarab nii era- kui riigimetsa ning ka kaitseala, kus kraave puhastada ei tohigi?
Jahimeeste pärusmaa
Šmeljovil on kohalike jahimeestega suusõnaline kokkulepe, et nood tohivad tema metsas jahti pidada ning üksiti hoiavad seal jahiulukite arvukust kontrolli all.
“Vahepeal oli asi juba päris ilus, aga talvel hakkasid koprad jälle aktiivselt tegutsema,” pöördus pidevalt metsas liikuv Šmeljov siis jahimeestelt abi saamata ka RMK Alutaguse metskonna poole, sest nendegi mets ju uppus.
Alutaguse metsaülem Koidu Simson tõdeb, et aeg-ajalt on kopraprobleeme mitmes kohas, ent Kuningaküla ja Permisküla piirkonnas on see kestnud eriti pikalt – juba üle poole aasta.
“Meie metskonnal on kirjalik leping Ida-Viru jahimeeste seltsiga, mis kohustab jahimehi kopra arvukust kontrolli all hoidma. Kui neid kinni ei püüa, siis tammi lammutamine ei aita, see ehitatakse kiiresti uuesti üles.”
Iisaku metsaühistu juht Viktor Lehtse ütleb enda näitel, et kui kohalikud jahimehed on aktiivsed ja metsaomanikul on nendega hea koostöö, on võimalik ka koos kobrastega elada.
“Oluline on ka see, et metsaomanik kohapeal elaks -meie näiteks teeme kord nädalas metsas ringi peale ja laseme tammid alla, et vesi liiga kõrgele ei tõuseks. Aga kui omanik elab kaugel ja oma metsast eriti ei huvitu, muudab see keeruliseks ka naabrite elu, sest oma kraavid võib ju puhtana hoida, aga kui eesvool on kinni, uputab ikka.”
Tõsiselt tuleks tema sõnul kaaluda ka kaitsealadel kraavide puhastamise lubamist -kui puutumatuse nõue hakkab metsale juba otsest kahju tekitama, siis tekib küsimus, mida me õieti kaitseme.
Jahi pikendamine päästaks?
Roman Šmeljov peab pool aastat kestnud uputust suuresti jahimeeste süüks.
“Puud kasvavad vees, kuivavad ja kukuvad ümber, lõhkudes ka noorendike ümber pandud kaitsevõrke. Ja neid kukkunud puid ei saa metsast ära ka tuua, sest pinnas on nii pehme. Jahimeestel on jutt hea, aga tegusid pole eriti näha. Lubasid tulla tamme lõhkuma, aga pole seal keegi käinud. Taotlesid nüüd luba koprajahti pikendada, aga selle kohta pole veel otsust tehtud.”
Permisküla jahtkonna juht Avo Randlo ütleb, et tamme lõhuvad nad jahihooajal – siis lähevad koprad liikvele ja neid on lihtsam tabada. Muul ajal pika maa taha tamme lõhkuma sõita pole mõtet, sest siis peaksid jahimehed seda mitu korda nädalas tegema. Ka pole jahimeestel kohustust seda teha.
“Koprajaht lõppes 15. aprilliga ära, ehkki just praegu, kui nad laiemalt toitumas käivad, oleks neid kõige parem püüda. Kui meile nädal-kaks lisaaega antaks, saaksime selle pesakonna likvideeritud ja siis oleks mõneks aastaks rahu majas.”
Miks neid kopraid kaheksa ja pool kuud kestnud jahihooajal küttida ei suudetud, jääb selgusetuks.
Vastust ei tea ka keskkonnaameti jahinduse spetsialist Raivo Sass: “Avalduse jahi pikendamiseks nad mulle esitasid, aga põhjendust seal ei ole. Selles jahipiirkonnas kütiti hooajal 59 kobrast, neist ainult 16 kõnealusest kahjustuskohast. Loogiline oleks, et keskendutakse ennekõike suurte kahjustustega kohtadele. Võib-olla oli mujal lihtsam neile ligi pääseda?”
Temagi peab Kuningakülas tekkinud olukorda jahimeeste hooletuse tulemuseks. “Kui nad tahavad sealsetel maadel jahti pidada, peavad nad ka oma kohustusi täitma. Jahtkonnas on mitukümmend jahimeest, kui igaüks neist hooajal kolm kobrast kütiks, ei peaks selliste probleemidega üldse kokku puutuma. Tänavusel talvel ei takistanud küll miski neid küttimast.”
Neljapäeval läheb Raivo Sass olukorda kohapeale kaema, et kahjustuste ulatuse järgi otsustada, kas koprajahti erandkorras lubada või mitte.
“Mais on kobrastel poegimisaeg ja neid sel ajal küttida on ebaeetiline,” antakse tema sõnul selliseid lube väga harva ja põhjus peab siis ikka väga tõsine olema.
