Kuidas kohelda metsataimi enne istutamist?
08.04.2019
Metsataimed on elusorganismid, kes hooletu inimese käes võivad kergesti hukkuda. Kuidas neid enne metsa istutamist õigesti hoiustada, selgitab õppelehes Sinu Mets Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov.
Kevad on parim aeg uue metsa rajamiseks. Samas on see ka kiire aeg ja kunagi ei tea ette, kui pikalt istutada saab. Sõltuv de arengu kiirusest ehk siis ilmastikust on optimaalset metsaistutusaega kolm kuni kuus nädalat. Liiga varane ja ka hiline istutus ei pruugi õnnestuda. Liiga varasel istutamisel ei jõua taim veel juurduda – soojade ilmade saabudes annab oma veetagavara ära, kuid uut ei saa hankida ja taim kuivab ära. Hilisel istutusel ei ole taimel võimalik enam kasutada kevadist mulla veevaru, ta võib jääda veepuudusesse ja istutustööd tuleb korrata.
Puuliikide järjekord istutamisel oleks: kõigepealt arukask, siis mänd ja lõpuks kuusk. Parim istutamiseks sobiv taim on selline, mis pole veel kasvu alustanud. Näiteks arukase puhul sobib variant tuua Lõuna-Eestisse istutamiseks taimed Põhja-Eestist. Lõuna pool on kevad varasem ja maa juba istutamiseks valmis, põhja pool pole taimlas taimed veel elutegevust alustanud.
Taimlast võetakse üles puhkeseisundis taim
Metsaistutamiseks mõeldud paljasjuursed taimed tuleb taimlas välja võtta siis, kui nad on veel puhkeseisundis. Kuusetaim on puhkeseisundis, kui taimejuurtel pole valgeid juuretippe. Eriti tundlikud juurte liigutamisele on juba kasvu alustanud lehtpuutaimed. Tavaliselt taimlas juuri ei kärbita. Väljavõetud paljasjuursed taimed sorteeritakse vastavalt liigile, silmas pidades ettenähtud nõudeid. Eriti tähelepanelik tuleb olla haigustunnuseid hinnates. Sorteeritud ja kimpu seotud taimed pakendatakse või siis kaevatakse ajutiselt maasse ostjat ootama.
Vähem muret on potitaimedega, sest nende juured on kaitstuna turbasubstraadis ja kastist väljavõtmine juuri ei lõhu. Potitaimede sagedaseim mure taimlas on nende kättesaamine, sest substraadipallid on külmunud ja maa küljes kinni. Taimi aitab kevaditi maast kätte saada kastmine. Potitaimedel on tõsisem oht tervisele jääda veepuudusesse.
Transpordil ei tohi lasta taimi kuivada
Taimede transpordil tuleb jälgida, et taimekoorem ei oleks liiga kõrge ja et ülemised taimekotid ei vigastaks oma raskusega alumiste kottide taimi. Kindlasti vajab taimekoorem katet, et sõidu ajal taimed tuule käes ära ei kuivaks.
Transport on erinev paljasjuursete ja potitaimede puhul. Paljasjuurseid taimi
saab panna külili, aga potitaimi transporditakse tavaliselt püstiasendis. Parim pakend sellisel puhul on kast – taimed ei pääse liikuma ja substraadipall taime ümber ei lagune.
Potitaimi mahub võrreldes paljasjuursetega autokasti vähem. Suuremate suletud juurekavaga taimekoguste transpordil kasutatakse autodes spetsiaalseid riiuleid, et taimed jõuaks ostjani tervetena. Kilekotti pakendatud potitaimede transpordil ongi kõige tähtsam see, et taimed sõidu ajal liikuma ei pääseks.
Kuidas ladustada, kui kohe istutada ei saa?
Parim variant on, kui saab taimlast väljavõetud taimed kiiresti metsa maha istutada. Hea on, kui taimla on istutuskoha läheduses. Siis jäävad ära pikad veod ja vajadus taimi ajutiselt hoida.
Kui suurem kogus istutamiseks vajalikke taimi on tellitud kaugemalt ja tuuakse ära ühekorraga, tuleb mõelda nende ladustamisele selliselt, et säilitada võimalikult hästi taime elujõud. Kaugemalt tuleb taimi tuua pakendatult ja jahutusvõimalusega autos. Nii ei kuiva taimed ära, kui väljas on juba väga soe ja veoaeg pikk.
Kui taimekogus on suur ja istutamiseks kulub nädalaid, tuleks eelnevalt otsida või tekitada sobilik jahe ladustamiskoht. Puhkeseisus taimi sobib ladustada jahedas maakeldris kuni paar nädalat. Mingil juhul ei tohi keldrisse ladustada kasvu alustanud taimi. Kui taimede hoiustamiseks kasutatakse jääkeldrit, võib puhkeseisundis pakendatud taimi seal säilitada kuni kolm nädalat ja kasvu alustanud taimi kuni nädal.
Kui taimi on vaja ladustada lühiajaliselt, tuleks kätte saadud paljasjuursed taimed võtta pakenditest välja ja kaevata ajutiselt maasse. Selleks sobib raielangil või selle läheduses varjuline koht. Kaevata tuleb süvendid ja sinna laduda tihedalt üksteise kõrvale taimekimbud või kimbust lahti võetud taimed ja katta juured pinnasega.
Sõltuvalt mullaniiskusest tuleb taimi ka kasta. Kimbus taimi võib maassekaevatuna hoida kuni paar nädalat; kimbust lahti võetud taimi kuni kolm nädalat.
Potitaimede ladustamisel tuleks leida tasane alus ja sinna panna taimepakendid tihedalt üksteise vastu. Pakendid tuleb avada ja kontrollida taimepoti niiskusesisaldust. Kui pigistamisel juurepallist vett välja ei tule, tuleks kasta. Potitaimede niiskust tuleks sõltuvalt ilmastikust kontrollida sagedamini – maassekaevatud paljasjuursete taimede juured saavad vett pinnasest, aga pakendis potitaimede juured seda ei saa.
Külmunud taimed tuleb enne istutamist sulatada!
Sügisel sorteeritud ja külmikus ületalve hoitud taimedega tuleb veel hoolsam olla. Külmutatud taimed peavad enne istutamist olema täiesti üles sulanud. Kui kultiveerida külmunud potiga taim, siis sooja ilmaga alustab taim elutegevust, aga uut vett ta mullast võtta ei saa, kuna juured on külmunud – taim kuivab ära.
Metsaistutajale toodud külmutatud taimed tuleb üles sulatada aeglaselt varjulises kohas. Järsk temperatuurimuutus võib taimi samuti hukutada. Näiteks siis, kui külmunud potitaimed pannakse pärast külmikust ja külmutusautost väljavõtmist lõõskava päikese kätte. Kiiremini toibuvad paljasjuursed taimed.
Veevarud ja juurte kärpimine
Enne istutamist on mõistlik mi paljasjuurseid kui ka potitaimi hoida kuni paar tundi seisvas vees. Nii saab taim kaasa korraliku veevaru, et stressirohke istutamine üle elada. Kui paljasjuursetel taimedel on pikki väljaulatuvaid juuri, tuleks neid kärpida. See töö tuleks teha vahetult enne istutamist. Enne kärpimist tuleks kimp lahti võtta. Kimbus kärpimisel on oht, et mõnel taimel võetakse juurt ära Uiga palju ja allesjäänud juureköndil ei ole enam piisavalt jõudu, et taime elus hoida.
Kui kohelda enne istutamist taime kui elusorganismi ja jõuda istutustöö teha parimal istutusajal, on loodud eeldused taime edasiseks heaks kasvuks.
Kas metsataimi jätkub?
Taimedest tundub olevat suur puudus, kui vaadata erametsa lageraienumbreid. Keskkonnaagentuuri esialgsel hinnangul oli raiete pind paari tuhande hektari võrra suurem kui aastal 2017. Meie erataimlates oh sügisese inventuuri andmetel kevadeks vaid 8,4 mln taime. Kindlasti aitavad naaberriigid, kuid pole teada, kui palju neil oma vajadustest üle jääb. Mullu toodi meile mujalt 5 mln metsataime. Võrreldes varasemate aastatega on metsataimede sissevedu kordades suurenenud.
