Kuidas vähendada kärsakakahjustusi?
21.12.2017
Männikärsaka kahjustuste tõttu hukkub Eestis igal aastal istutatavatest okaspuukultuuridest veerand kuni kolmandik. Tegu on okaspuukultuuride ühe kardetuma kahjuriga. Arvatakse, et männikärsakas on neljajalgsete järel olulisuselt teine metsaistutuse nässuajaja. Maa Elu uuris järgi, kuidas okaspuutaimi meie metsades levinud kahjuri eest kaitsta.
Männikärsakad munevad okaspuukändude juurtele või vallitatud ja tihendatud raiejäätmetele. Mardikad toituvad noorte okaspuude koorest. Eriti suure näljaga kõlbavad ka noored külvatud männitaimed. Kõige enam kahjustusi leiab kuivale ja liivasele alale istutatud okaspuukultuurides.
Lahendusi otsiti koostöös põhjamaadega
Et okaspuutaimi meie metsades levinud kahjuri männikärsaka eest kaitsta , on loodud tõhus tõrjeviis – taimede vahatamine. Põhjamaades on männikärsaka tõhusat tõrjevahendit otsitud aastaid. Varem kasutati tõrjeks sünteetilisi insektitsiide, nüüd katsetakse poolsünteetilisi vahasid.
2012. aastal algatati põhjamaade initsiatiivil rahvusvaheline koostööprojekt, et leida parim kärsakatõrjevahend. Kolme aasta jooksul rajati Eestis vahatatud hariliku kuuse potitaimedega katsekultuurid. Lisaks uuriti Eesti Maaülikoolis jätkuprojektina vahatatud kuuse- ja männitaimi riigi- ja erametsades. „Tulemused on olnud üllatavalt head – vahatatud taimi kahjustasid männikärsakad palju vähem kui neid, mis olid töödeldud varemalt kasutuses olnud taimekaitsevahenditega,” ütleb projekti Eesti koordinaator, EMÜ dotsent Ivar Sibul.
Pilootprojekti olid kaasatud ka Eesti ettevõtted. „Vahakate kaitseb taimi väga efektiivselt, sest putukad ei suuda kõvast vahakihist läbi hammustada,” selgitab ASPlantex tegevjuht Ivar Lepmets. „Lisaks näitasid meie katsed, et valge värvus puutaime juurekaelal mõjutab putuka käitumist. Sellel on putukale mõningane visuaalne peletav mõju,” lisab dotsent Sibul. „Suure tõenäosusega peab mardikas valge juurekaelaga taime juba kahjustatud toidutaimeks, millel pole enam piisavalt toiduks sobilikku koort,” arvab Sibul.
Suured kahjud
Männikärsakate põhjustatud otsene kahju metsamajandusele on suur, näiteks Rootsis pidavat see aastas ulatuma 15–30 miljoni euroni. „Euroopas tervikuna küündib võimalik kahju ligi 140 miljoni euroni. Männikärsakate võimalik kaudne kahju seenpatogeenide levitajana võib olla aga märksa suurem. Ka Eesti riigi- ja erametsades on männikärsakas kõige ohtlikum männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,” märgib Sibul.
„Arvestades, et Eestis istutatakse igal aastal raiesmikele kuni 18 miljonit okaspuutaime, millest veerand kuni kolmandik hukkub männikärsakate kahjustuse tagajärjel, ulatub kärsakate tekitatav potentsiaalne kahju täiendava istutusmaterjali ja tööjõukulu näol era- ja riigimetsades enam kui poole miljoni euroni aastas,” nendib Sibul.
Taime hind veerandi võrra kõrgem
Vahatamine tõstab kuuse potitaime hinda veerandi võrra ehk saja euro võrra hektari kohta. „Eks jääb metsaomaniku enda otsustada, kas kanda see kulu ja luua istutatud taimedele paremad ellujäämisvõimalused või võtta kärsakakahjustuse risk. Kui kasutada metsauuendusel töötlemata taimi, tuleks juba ette arvestada, et sama protseduuri peab tulevikus kordama või vähemasti on vaja istutust hiljem täiendada,” tõdeb Lepmets. „Kahjustatud kultuuri täiendamine on väga töömahukas – enne uute taimede istutamist peab üles leidma kahjustatud taimed.”
AS Plantex vahatab okaspuutaimi detsembrist veebruarini. Eesti erametsaomanike tarvis on Plantexis sel aastal plaanis vahatada umbes 300 000 kuusetaime. Lepmetsa sõnul on see kogus aasta-aastalt suurenenud.
Loe Maa Elu artiklist täpsemalt, kuidas kärsakas langile satub ja kuidas vaha täpsemalt töötab.
Loe metsa uuendamise kohta täpsemalt SIIT. Istutamiseks vajalikke taimi saab tellida metsaühistust! Ühistuste kontaktid leiab SIIT.
Istutamiseks vajalikud taimed tasub juba varakult ära tellida, kevadel ei pruugi soovitud taimi enam jätkuda.
