Kuidas istutustaimed sünnivad?

20.05.2014

VIRUMAA TEATAJA, Teele Üprus:
Et oleks istikuid, mida metsa viia, tuleb neid kasvatada. Et istikuid kasvatada, on vaja seemneid, mida mulda panna. RMK Kullenga taimlas kasvavadki taimed, lisaks asub seal Eesti ainus käbikuivati, kus kuivatatakse kõik Eestis kogutud käbid.

Just sellest oleks õige alustada, sest puu saab alguse seemnest. Kohati on küll tegu kana-muna teooriaga, aga alustagem seekord käbist. Et ühest käbist seemned kätte saada, läbivad nii käbid kui seemned hulga protsesse. Ahjudes paisuvad käbid kolmveerandi võrra ja seemned kukuvad neist välja. Seejärel eraldatakse RMK Kullenga taimla seemnemajanduse tööjuhi Lauri Saapari sõnul seemned tiibade küljest, siis neid sõelutakse, nõrutatakse ja kuivatatakse. Peen tehnoloogia tagab puhta seemne, mida säilitatakse temperatuuril -5…-7.

Nii kuuse- kui männikäbist saadud seemned müüakse maha. Osa neist külvatakse sinnasamma Kullenga taimlasse. Seemnesaak aga sõltub aastast. “Tänavu oli nulli peal, näiteks eelmisel aastal kuivatasime viis tonni,” räägib Saapar, et okaspuud igal aastal käbi ei anna.

Seemla kasvatab ka ise sajal hektaril seemnepuid, peamiselt mändi. Näiteks 1960ndate lõpus istutatud puud saeti ja juuriti hiljuti maast, et uued asemele panna. “Puud kasvavad lihtsalt nii kõrgeks, alumised oksad laasuvad ära ja käbisid ei kanna, ülevalt ei saa aga enam kätte,” seletab Kullenga taimla tööjuht Tiiu Suve, miks tee ääres suured palgihunnikud seisavad. Nimelt korjatakse kõik käbid käsitsi.

Kui seeme käes, külvatakse see kahe külvi käigus aprilli alguses ja jaanipäeval kasvuhoonetesse. Seal on spetsiaalsed potid. Külvi teeb masin ja kokku mahub ühte suurde kasvuhoonesse 600 000 kuusetaime. Üleüldse on aprillikülvi järel Kullengal 1,5 miljonit kuusetaime kasvamas. Männiistikuid enam ei kasvatatagi, sest kirde pool on kuusevajadus suurem.

Aprilli alguse külv tõstetakse juunis õue ja augustis transporditakse taimed teistesse taimlatesse koolitusele. Kuuskede koolitamine tähendab nende põllule istutamist. Jaanipäeva paiku tehtava külvi koolitab Suve ise. See, et pisikesed kuusetaimed talvel õues on, ei tee neile häda, kuigi see aasta oli erakordne. “Lund oli vähe ja päike hakkas varakult põletama,” täpsustab tööjuht, mistõttu on aastastel istikutel näha punaseid okkaid.

Tema 30 tööaasta jooksul pole aga juhtunud, et juba põllule istutatud puud päikesest punaseks oleks läinud. Siiski on tõenäoline, et kuused sellest taastuvad.

Kuuseistik on peale kaheaastast põllul kasvamist kolmeaastasena igati küps, et metsa minna. Selleks pakitakse puud 150 kaupa kottidesse. “Üldiselt on nii, et täna pakime ja homme on metsas, aga jahedas ja varjus peavad puud kotis paar nädalat vastu,” selgitab Suve. Peale kuuse kasvatatakse Kullengal ka kaske ja natukene leppa. Seemnekased kasvavad soojas kasvuhoones, seemet aga külvatakse mai lõpus ja juba järgmisel kevadel saadetakse taimed metsa.