Kuidas läheb Euroopa puidutööstusel?

15.09.2015

POSTIMEHE LISA: Suve keskel toimunud rahvusvahelisel puidutööstuse konverentsil Viinis (Vienna International Wood Products & Markets Conference) jäi ettekannetest kõlama nii muret kui ka optimistlikumaid noote Euroopa puidutööstuse osas.

Üks suuremaid murekohti on saematerjali ülepakkumine ja selle järjest suuremad tagavarad ekspordi sihtriikides. Optimistlikku perspektiivi nähti aga komposiitmaterjalide toodangus ja selle kasvus.

Euroopa majandus on jätkuvalt habras ning ülepakkumine, muutlik nõudlus, tugevad kõikumised eksporditurgudel ja karm konkurents ei anna Euroopa puidutööstustele lähiajal eriliseks rõõmustamiseks põhjust. Siiski läheb Euroopa põhjapoolsetes riikides puidutööstusel märksa paremini kui Lõuna-Euroopas.

Eelmise aasta kokkuvõttes oli nõudlus okaspuu saematerjali järele enam-vähem püsiv, kasvades 7%. Seda peamiselt tänu Rootsi, Soome ja Poola suurenenud ekspordile väljaspoole Euroopat. Euroopa suurim okaspuu saematerjali tarbija on Saksamaa (18.4 mln m3 2014. aastal, see teeb 29,6% kogutarbimisest). Saksamaale järgneb Suurbritannia (8,8 mln m3 ehk 14,5% kogutarbimisest). Kolmandal kohal on Prantsusmaa, mille nõudlus moodustab 12,8% kogutarbimisest.

Okaspuu saematerjali tootmismahtude mõõdukas taastumine algas 2011. aastal ning kestis siiani. Euroopa Saetööstuse Assotsiatsiooni (EOS) liikmete toodang kasvas 2014. aastal 3,3% ehk 80,5 mln kuupmeetrini. Taastumine on aga sel aastal pidurdunud ning prognoositakse, et loid kauplemine jätab kasvunumbri tänavu tagasihoidliku 0,7% juurde.

Samas olid ka mullu Euroopa Saetööstuse Assotsiatsiooni liikmesriikide tulemused juba üsna erinevad. Näiteks Rumeenia ja Austria kogesid 2-7protsendilist langust.

Enamik riike aga kasvu, mis jäi 0,8% (Läti) ja 9,2% (Šveits) vahele.

Konverentsil tõdeti ka, et Euroopa saetööstuse arengu jaoks muutub tulevikus järjest tähtsamaks ja hädavajalikumaks eksport Euroopast väljapoole: Hiina, Jaapanisse ja MENA riikidesse (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika).