Kuidas puud meie tervist päästavad?

15.12.2015

EESTI PÄEVALEHT: Lisaks sellele, et puud ja pargid on linna kopsud, hoiavad nad inimesi ka emotsionaalselt tervetena.

Maailma linnade aktivistid võitlevad linnapuude eest, et vähendada reostust, suurendada maa väärtust ja muuta meid nooremaks.

Rustlings Roadile (ee Krabisev tee) on pandud õige nimi, sest seda Sheffieldi tänavat ääristavad kõrged pärnapuud. Nende sosistavad lehed on kevaditi erksad, suviti enamasti laigulised ja sügiseti kollased. Nüüd tahab Sheffieldi linnavalitsus tänava lagedaks raiuda ja vaidlusest 11 puu pärast on kujunenud ülelinnaline kampaania, millega ligi 11 000 inimest üritavad veenda linna puude mahavõtmise plaanist loobuma. Ühtlasi käivitas see laiema väitluse selle üle, kui oluliseks hinnatakse ikkagi 36 000 puud linnas, mille elanikud ise peavad seda Lääne-Euroopas kõige rohelisemaks.

See vaidlus näitab, kuidas linnapuude olemasolu väärtustatakse, ent ühtaegu ohustatakse neid varasemast rohkem. Oht tuleneb peamiselt haigustest ja õigustamatutest kindlustusnõuetest, mida kohalik võim hõlpsasti kuulda võtab, nähes puudes pigem kulu kui panust keskkonda, rahva tervisesse ja isegi linna rikkusesse.
Patsiendid paranevad kiiremini palatites, mille akendest avaneb roheline vaade.

Sellest ajast alates, kui Roger Ulrich 1984. aastal avastas, et patsiendid paranevad kiiremini palatites, mille akendest avaneb roheline vaade, on tõendeid linnapuude positiivse mõju kohta – nii tervisele kui ka rikkusele – leitud üha rohkem. Näiteks avastasid teadlased torontolasi uurides, et puudega tänavatel elavate inimeste tervis oli palju parem kui neil, kes elasid puudeta ümbruses. Võit tervisele oli nii suur, et neid võiks pidada lausa seitse aastat nooremaks. Puudest tulenev mõju võrdus umbes 10 000-dollarilise palga-tõusuga.

Puud leevendavad tüsistusi

Peale selle näitavad uuringud, et puud leevendavad või hoiavad ära teatud haiguste tüsistusi, alustades astmast ja lõpetades vaimsete häiretega. USA teadlased on isegi esile toonud seose puude ja alakaaluliste vastsündinute arvu vahel (mida rohkem puid, seda vähem sünnib selliseid lapsi).

Ja muidugi näitavad majandusuuringud seda, mida võiks kinnitada iga kinnisvaramaakler: puudega tänavad soodustavad majade müüki. Näiteks Oregoni osariigi Portlandi linnas on puud tõstnud majade hinda ligi 1,35 miljardi dollari võrra ja suurendanud aastas kinnisvara eest laekuvat maksutulu 15,3 miljoni dollari võrra.
Need puud elasid ühtede väheste jalakatena üle haiguse, mis hävitas 1970-ndatel enamiku jalakaliike.

Hoolimata arvukatest tõenditest, mis kinnitavad puude kasulikkust, ohustab Suurbritannia tänavapuid (erinevalt näiteks riigimetsadest) võimude soovimatus neid kaitsta. Linnapuud elavad üksnes alatises rahahädas vaevlevate kohalike omavalitsuste ja kõikvõimalike komiteede, nt korteriühistute armust, kes kipuvad nende tegelikust väärtusest mööda vaatama. Sedamööda, kuidas Sheffieldi linna elanikud puude eest võitlevad, hakkab osa nõukogusid ja planeerijaid muutma oma arvamust linnametsadest.

Eelmisel kuul kogunesid Euroopa puueksperdid Brightonisse ja nõudsid, et linna unikaalsed jalakad kantaks maailmapärandi nimistusse. Need puud on erilised, sest elasid ühtede väheste jalakatena üle nn Hollandi haiguse, mis hävitas 1970-ndatel enamiku jalakaliike. Londoni linnapea Boris Johnson on lasknud seitsme aastaga istutada ligi 20 000 puud ja selle eest puuekspertidelt palju kiita saanud, ent tema saavutus kahvatub Toronto linnapea John Tory kõrval, kes on detsembris võimule tulekust saadik lasknud istutada juba 40 000 puud ja lubanud järgmise kümnendi jooksul jõuda 3,8 miljonini.

Samal ajal loendatakse nüüd puid kogu maailmas ja uudse täpsusega. Andmed ulatuvad New Yorgist Londonini ja näitavad, et puiesteedelt on osa liike kaduma hakanud.

Londonis ilmuvad peagi uue uuringu tulemused, mis peaksid paljastama linna kaheksa miljoni puu majandusliku väärtuse. USA-s on loodud rakendus i-Tree, mis kaardistab linnapuid ja nende loodud väärtust.
70% linnametsi asub hoopiski eraaedades, raudteede ääres, surnuaedades ja golfiväljakutel.

Ehkki tänavapuude järgi on linnade rohelisust kõige lihtsam hinnata, asub 70% linnametsi hoopiski eraaedades, raudteede ääres, surnuaedades ja golfiväljakutel. i-Tree mõõdab neid kõiki, arvutab halastamatult välja linnametsa suuruse ja selle rahalise väärtuse, võttes arvesse puude talletatud süsinikku, tänu puudele vähenenud õhureostust, puudesse kaduvat vihmavett (lihtsustab vee äravoolu) ja nende äärmuslikku õhutemperatuuri leevendavat mõju.

Suurbritannia Torbay piirkonnas tehtud mõõtmised näitasid, et sealsed saarepuud talletavad 98 000 tonni süsinikku ja kõrvaldavad igal aastal 50 tonni õhureostust – sama efekti annaks tänavatelt 52 000 pere-auto eemaldamine. i-Tree näitas, et kui Torbay puude süsinikutalletus oli väärt 1,5 miljonit naela ja õhureostuse vähendamine 1,3 miljonit naela, siis puude asendamine läheks maksma 280 miljonit naela. Need faktid aitasid linnavalitsusel puude istutamiseks ja säilitamiseks rohkem raha leida.
Igal tänaval peaks ühte ja sama liiki puid olema kõigest 10%.

Londoni puuametnike liidu juhatuse liikme Jake Tibbettsi sõnul on i-Tree hea võimalus näidata Londoni puude mahtu ja rahalist väärtust, nii et kõik sellest aru saaksid. Siiski pole i-Tree uuring kuigi ulatuslik ega kajasta näiteks puude positiivset mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele ega nende kultuuriväärtust. Sellest hoolimata loodab Tibbetts, et see aitab suurendada teadlikkust puude olulisuse kohta. Kindlustusnõuded [puujuured muudavad kõnniteed konarlikuks ja see põhjustab õnnetusi] toovad kohalikule omavalitsusele palju riske, ent tegelikult ohustab puid hoopiski kinnisvaraarendus ja enesekindlus. „Me usume end pärinevat meeldivalt roheliselt maalt ja arvame, et kui ehitusarendajad võtavad puid maha, siis on neid mujal siiski palju alles.”

Puud jahutavad

Londoni i-Tree tulemused avalikustatakse sellel sügisel. Need näitavad, et pealinna puud on multimiljoniline taristu osa, ja teisalt seda, et linna sõltuvus plaatanipuudest on tõsine probleem. Need puuhiiglased pakuvad Westminsteris ja kesklinnas suurepärast vaatepilti, ent täidavad ka praktilist rolli. Tibbetts avastas, et plaatanipuude läheduses on kuumalainete ajal 10 kraadi jahedam kui mujal. „See muutub kliimasoojenemise taustal väga oluliseks,” ütleb ta, „puud on odav vahend, millega saab linna heaolu suurendada.”

Linnametsadega tegeleva organisatsiooni Treeconomics ekspert Kentron Rogers ütleb, et igal tänaval peaks ühte ja sama liiki puid olema kõigest 10%. Samal ajal näitavad nende uuringud, et ligi kolmandik Londoni Victoria linnaosa puid on plaatanid ja oma suuruse tõttu moodustavad need ligi 60% linnaosa ökosüsteemist.

London on haavatav

„Seetõttu on London kliimasoojenemise tõttu tekkivate parasiitide ja haiguste ees haavatavam kui mõni rohkemate puuliikidega linn,” ütleb Rogers.
“Väiksed pulgakommipuud ei anna aga maastiku ega ökosüsteemi heaks kuigi suurt panust.”

Ehkki haigused ohustavad puid kõige rohkem, tuleks plaatanid vanuse tõttu ikkagi välja vahetada. Rogersi uuringud näitasid, et praegu on nende asemele istutatud pigem väiksemaid puid, mis ei jõua plaatanite väärtuse lähedalegi – ühe plaatanipuu lehemassi asendamiseks läheks vaja ligi 60 muud puud.

Suurte puude väiksematega asendamine on paljude linnade trend, mis loob järjest rohkem nn pulgakommimaastikke, ütleb raamatu „Puud linnades” autor Mark Johnston.

„Kohalikud omavalitsused hoiavad puude pealt üha rohkem kokku, mistõttu on neil kasulikum istutada väikseid puid. Need väiksed pulgakommipuud ei anna aga maastiku ega ökosüsteemi heaks kuigi suurt panust,” selgitab ta.

Sheffieldi elanike sõnul levib sama trend ka nende kodulinnas. Sheffieldi Hallami ülikooli keskkonnageograafia professori Ian Rotherdami sõnul on linnapuude mahavõtmine ligi kümme aastat kestnud kärpepoliitika tagajärg. „Suured linnad saavad inimese kohta üha vähem raha, see on aga avalikku ruumi toonud üha rohkem era- ja avaliku sektori partnerlust,” selgitab ta. Näiteks on Sheffieldi linnavalitsus sõlminud ühe erafirmaga linna teede arendamiseks ja hooldamiseks 25-aastase lepingu. See puudutab ka puid.
Puude mahavõtmise vastu võitlemine võib kiiresti kasvada ülelinnaliseks kampaaniaks.    Foto: REUTERS/SCANPIX

Rotherdam ja tema toetajad arvavad, et firma võtab puid maha, sest see on neile kõige odavam: puude pügamise kulud jäävad ära ja puud ei kahjusta kõnniteid.

Ent firma ei anna ärisaladusele viidates puude mahavõtmise kulude kohta mingit teavet. „Avalikkuse teadmata oleme surutud olukorda, kus inimestel ei ole 25 aastat kestva leppe tõttu õigust linna roheluse kohta sõnagi öelda,” selgitab Rotherdam.

Viimane võimalus

Seevastu linnavalitsuses keskkonna ja transpordiga tegelev Terry Fox peab juttu, nagu võetaks puid maha odavuse pärast, täielikuks müüdiks. Kulusid ei avalikustatavat üksnes seetõttu, et neid eraldi ei mõõdeta. „Oma kahe miljoni puuga on Sheffield Suurbritannia kõige rohelisem linn, meil on iga inimese kohta neli puud ja me oleme selle üle väga uhked. Pealegi oleme pelgalt sel aastal istutanud ligi 50 000 puud ja loonud 17 uut metsaala,” kinnitab Fox. „Iga puu mahavõtmine on viimane võimalus ja me kaalume seda enne alati väga pikalt.”

„See ei ole kohalik ega kolkaküsimus, vaid asi on kohaliku võimu erastumises,” ütleb Rotherham, kellega on ühendust võtnud ka Birminghami, Southamptoni ja Leicesteri elanikud, kes muretsevad samuti suurte puude mahavõtmise pärast. „Me ei peaks puid maha võtma, sest me ju teame, et puud teevad inimesed õnnelikumaks ja tervemaks.”