Kulude kokkuhoid kaugendab looduskaitse inimestest
07.06.2018
Kulude kokkuhoiu nimel toimuv tsentraliseerimine looduskaitses on inimestes tekitanud tunde, et riik ja nende elu üle otsustavad ametnikud jäävad neist kaugele. Pikaajaline lahendus saab olla looduskaitse senisest suurem rahastamine, nendib Keskkonnaõiguse Keskuse juhatuse liige Siim Vahtrus ERR portaalis avaldatud arvamusloos.
Juba aastaid on üha häälekamalt räägitud ja kirjutatud sellest, kuidas looduslik mitmekesisus kogu maailmas suurel kiirusel väheneb. ERRi portaalis Novaator ilmus hiljuti lugu sellest, et maailmas on viimase ligi 30 aasta jooksul kaitsealade pindala kahekordistunud. Selgub, et suur osa maailma kaitsealadest on sellegipoolest kaitsealad vaid paberil, sest tegelik kaitse nii konkreetsete tegevustena kui ka rahastusena puudub.
Ka Euroopas on loodusliku mitmekesisuse kao peatamine üks teravamatest aruteluteemadest looduskaitses. Looduse väärtustamiseks ja selle kaitsmiseks suunatakse seetõttu üha enam raha ning otsitakse paremaid võimalusi loodusväärtuste hoidmiseks. Eestil on hästi läinud siiani – meie loodus on võrreldes Lääne-Euroopaga ääretult rikas, kuid ka meie ei saa loorberitele puhkama jääda.
Suur osa Eesti kaitsealadest on väärtuslikud kogu Euroopa seisukohast
Möödunud aasta lõpus oli Eesti maismaast kaitse alla võetud 18,7 protsenti, merealadest koguni 27 protsenti. On see palju või vähe? Kuna elusloodus riigipiire ei tunnista, siis annab kõige parema vastuse sellele küsimusele Eesti elurikkuse hindamine laiemas plaanis. Euroopa Liidus annab heaks võrdluseks võimaluse nn loodus- ja linnudirektiivide alusel loodud kaitsealade võrgustik Natura 2000 ning liikmesriikide poolt koostatavad aruanded.
Natura kaitsealade võrgustikku arvatakse vaid need alad, mis on kas teatud elupaigatüüpide (nt vanad loodusmetsad, looduslikud rabad, rannaniidud) või haruldaste liikide (nt must-toonekurg, lendorav) jaoks üleeuroopalise tähtsusega. Eesti maismaast on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud 17 protsenti – seega on Eesti maismaal asuvad kaitsealad pea eranditult tähtsad kogu Euroopa seisukohalt.
Viimase Natura 2000 võrgustiku teemalise aruandluse kohaselt on Eesti üks väheseid EL riike, kus rohkem kui pooled EL-tähtsusega elupaigatüübid ning liigid on soodsas seisundis. Meie naabritel Lätis on selliseid elupaigatüüpe ja liike vastavalt vaid pisut üle 10 protsendi ja umbes 30 protsenti, Soomes vastavalt pisut üle 30 protsendi ja 40 protsendi. EL võrdluses on elupaigatüübid paremas seisus vaid Rumeenias ja Küprosel, liikidel läheb paremini vaid Küprosel.
