Leili Mihkelson ekskursioonil 2017. aasta parima metsamajandaja metsas
01.09.2018
Metsaomanik Leili Mihkelson kirjutab oma Maalehe veebis ilmuvas blogis paar nädalat tagasi toimunud ekskursioonist 2017. aasta parima metsamajandaja Liidia Kösteri metsa:
Olen saanud igal aastal augustikuus käia kokkutulekul, kus päeva üheks ettevõtmiseks on kujunenud ka tutvumisretk eelmise aasta parima valdustesse.
Need käigud annavad lootuse, et eraomanike metsaasjad pole sugugi nii hukas nagu üleüldine arvamus praegu valdavaks on kujunemas. Nähes erinevais Eesti paigus parima konkursil osalenute metsi ja kuulnud omanike lugusid oma metsades tehtud töödest, süveneb veendumus, et just iga omanik ise kujundab nii oma kui seeläbi ka terve näo.
Kohalikku omanikku peab usaldama, sest just eraomandusele ja inimesele toetuv riik on tugev. Väikeomanik on olulisem kui väliskapitali toel maid- kokku suuromanik. Väikeomanik on eelkõige oma maa patrioot. Tal ei ole teist maad ega teist kodu.
Ma austan väga põlistalude omanikke ja nende järeltulijaid, kes tunnevad oma metsas iga puud ja teavad, kes seal veel elavad. Pole midagi halba ka selles, kui inimesed oma pere jaoks maad ja ning asuvad seda laste tulevikule mõeldes majandama. Oma maa ja mets kasvavad omanikule külge ja sellest ei loobuta ei raskuste ega mesikeelsete pakkumiste kiuste.
Eelmise, 2017. aasta parima tiitli omanikuks sai Liidia Köster Piirsalust Läänemaalt ning tema metsas kokkutulijad sel aastal ringkäigu ka tegid. Pildil keskel on hallipäine proua oma kraavitatud metsade vahel kuulajatele seletusi jagamas.
Mulle meeldis eriti tema kinnistu üks metsaosa, mida Liidia koos poja perega majandab püsimetsana. See on näide väikeomaniku suhtumisest kodumetsa, vastukaaluks suurte tegijate väidetele, et püsimetsandus ei tasu end majanduslikult ära. Koduõue ja kodumaja lähedase metsa tähendus on siiski suurem kui mistahes rahaline tulu.
Teisel pildil on oma metsas sillal sama küla , kes osalesid parima konkursil juba 21 aastat tagasi ja tulid tookord teisele kohale.
Kuna nende valdused jäid kokkutulekulisi võõrustanud Köstri pere naabrusesse, siis sai käidud vaatamas kraavitatud kõdusood, kuhu on vahepeal kena keskealine mets sirgumas. Silma jäi puhkeplats metsas ja et polnud kuskil, küll aga oli tehtud hooldus- ja .
