Liidud: prioriteediks tuleks seada pikaajalised investeeringud
18.12.2017
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit panevad valitsusele südamele, et riigieelarve planeerimisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata pikaajalistele investeeringutele ning tõsta teadus- ja arenduskulutusi.
Metsandusega tegelevad organisatsioonid soovitavad kasutada riigieelarve planeerimisel riigiettevõtete, nagu Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Energia, dividende pikaajalise väärtuse loomiseks, nagu näiteks teaduse rahastamine. Aastaks 2018 planeeritud lahja alkoholi aktsiisi tõusu vähendamise katteks tahab rahandusminister Toomas Tõniste kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse vahendeid. Puuduolevast 10 miljonist tuleb üheksa miljoni euro ulatuses kate Riigimetsa Majandamise Keskusest. Liidud leiavad, et selle asemel tuleks prioriteediks seada teadus- ja arenduskulutuste tõstmine.
Mets aitab panustada Eesti edusse
Teaduse populariseerija ja füüsiku Andi Hektori sõnul sõltub Eesti majanduse edukus sellest, kui palju suudame luua siin kohapeal uut teadmist, mis on kasulik nii meile kui maailmale. “Selleks, et Eestis oleks teaduspõhine majandus, mis aitaks meil konkurentsivõimeline olla ka tulevikus, peaksime võtma eesmärgiks suurendada teadusesse rahastust kuni 1,5%-ni SKT-st. Eesti riigi siht on täna 1%, kui reaalsuses on see kukkumas 0,8%-ni. Kui nii edasi läheb, pole meil varsti maailmale enam midagi kasulikku pakkuda, ei kaupade ega teadmiste ekspordis,” nendib Hektor.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnab: “Metsandus on Eesti majanduse üks alustalasid ja antud juhtum on näide sellest, kui oluline võib metsandus olla Eesti riigile keerulisematel aegadel. Samas on mets vara, mis peab kasvama mitu inimpõlve, enne kui see muutub raieküpseks. Pikaajaline töö metsa kasvatamisel peaks tooma ka läbimõeldud investeeringud, mis aitaks pikaajaliselt kasvatada meie ettevõtluse lisandväärtust rahvusvahelises konkurentsis.”
Mets on majanduse elavdaja
Metsandus on Eestis pikkade traditsioonidega majandusharu, mil suur mõju ökoloogilise jalajälje vähendamisel ning Eesti majanduse elavdamisel. Puit sisaldab pea 50% ulatuses atmosfäärist seotud süsihappegaasi ja valmistades puittooteid lukustatakse süsihappegaas toodetesse nende kasutusperioodiks.
Puit ja sellest valmistatavad tooted moodustavad umbes 16% Eesti ekspordist, konkureerides maailmaturul selliste tugevate metsandusriikidega nagu Soome, Rootsi, Austria ja Saksamaa. Viimase 60 aasta jooksul on Eestis metsamaa hulk kasvanud kolme Saaremaa võrra ning kasvab tänini.
Eestis on metsamaad kokku enam kui 2 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast. Metsadest on kaitse all ligi 25% ja omakorda pool nendest on inimtegevusest puutumata, hoidmaks Eesti looduse liigirikkust.
Pöördumist toetavad:
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Erametsaliit
