Loodusturism majandusmetsas – soomlaste kogemus
17.01.2018
Soomes arendatakse uut mudelit, mis viib turistid ka eraomandis olevatesse majandusmetsadesse.
Soome Metsäkeskus projektijuht Irmeli Ruokanen kirjeldab loodud mudelit, mille järgi turismikorraldajad lepivad maaomanikega kokku, millal ja kuidas nende metsi kasutada saab.
Seejuures ei kehtestata metsaomaniku jaoks piiranguid metsa majandamisele ning omanikule tasu maksmisel arvestatakse vaid tegelikke külastusi.
Nii vähendatakse turismikorraldajate riske, kui planeeritud külastuste arvu saavutada ei õnnestu. Ruokaneni hinnangul võis just see olla põhiliseks teguriks, miks seni vähe lepinguid sõlmiti.
Piiranguid ei kaasne
Metsaomaniku jaoks muudab lepingu atraktiivsemaks täiendavate piirangute puudumine metsatöödel – mudel võimaldab metsamajandust jätkata nagu varem. Sama tegur võib kokkuleppe sõlmimist ka turismiettevõtte jaoks atraktiivsemaks muuta. Tulutoovate metsatööde edasilükkamise või nendest loobumise hüvitamine võib ulatuda väga suurte summadeni.
Küsimused saavad vastused
Ruokaneni sõnul ei takista metsade majandamine turismi mingil viisil. “Vastupidi, siiani on turistid metsamajandusest väga huvitatud olnud,” ütleb projekti eestvedaja. Ta räägib, et turistidel on palju küsimusi metsa kasutamise kohta ja põhimõte on, et neile kõigile vastatakse. Ruokaneni sõnul on turistid üldiselt vastustega rahul.
Esimene kokkulepe Kuusamos
Esimene uuel mudelil põhinev leping sõlmiti Kuusamos ettevõtte North Trek ja metsaomaniku Jouko Repo vahel. Nad on kokku leppinud, et turismikorraldaja ei pea maksma metsaomanikule hüvitist.
Repo on oma maale loonud isikliku looduskaitseala, lisaks on tal metsatükke, mille säilitamist toetatakse jätkusuutliku metsanduse seaduse alusel. Ta leiab, et riigi poolt makstav rahaline toetus on piisav hüvitis.
“Ma arvasin, et poleks mingit mõtet head ettevõtmist juba alguses rikkuda, paludes liiga palju hüvitisi,” kommenteeris metsaomanik.
Külalisi üle maailma
Lepingu teine pool, turismiettevõtte North Trek omanik Chris White on pärit Inglismaalt. Ta tuli Kuusamo lähedale Posiosse keraamikuks juba 1980. aastal. Mõne aasta eest otsustas ta ka turismiteenuseid pakkuma hakata.
White’ loodusmatkad meelitavad turiste üle maailma. Näiteks intervjuu tegemise nädalal ootas ta külalisi Austraaliast, Kanadast ja Taist. Enamus külastajaid on siiski pärit Kesk-Euroopast. Talvel moodustavad 95% tema klientidest välismaalased.
Räägib metsa olulisusest
Majandusmetsad on turistidele huvitavaks külastusobjektiks. Matkadel räägib White metsa ja puude kasvust, lühikesest kasvuperioodist (ainult 80 päeva aastas), metsatöödest, põtrade või lume poolt põhjustatud metsakahjustustest jne. Ühele Briti puusepale on ta isegi korraldanud külastuse kohalikku saeveskisse, kust teine oma puitu tellis.
Turismikorraldaja proovib enda sõnul matkajatele selgitada, kui oluline roll on metsandusel soomlaste elus ja tööhõives.
Reaktsioonid positiivsed
White arvab, et kui ta metsaomanikule tema maa kasutamise eest maksaks, võiks see tasu 3-tunnise loodusmatka eest olla umbes 8 eurot inimese kohta. „Mitu päeva kestvate matkade korral rohkem,“ jätkas ta.
White sõnul on reaktsioonid tema poolt sõlmitud kokkuleppele olnud väga positiivsed, taoliste kokkulepete vastu on huvi tundnud ka teised loodusturismi ettevõtjad.
Soome metsakeskuse andmetel arendati uut kontseptsiooni projekti “Visiting valuable nature sites in the family forests of Kuusamo” raames.
