Maade lunijad teada
22.05.2014
MAALEHT, Alo Lõhmus: Maaomanikele telefoni teel metsa- ja maaostu-pakkumisi tegevad firmad ei ilmu alati sugugi ise notarisse tehingut vormistama, vaid saadavad sinna oma äripartneri.
Maaleht kirjeldas eelmises numbris maaomanike hämmastust arvukate telefonikõnede üle, millega kinnisvarafirmad püüavad neid oma kinnistuid müüma panna.
Üks ettevõte, kes selliseid kõnesid teeb, on OÜ Strategium. “Helistame tõesti ja teeme ostuettepanekuid. Andmeid metsa kohta leiame metsaregistri infokeskusest, maaomanike telefoninumbreid aga internetist,” ütles Strategiumi esindaja Merily Rõustik.
Ta möönis, et kuna sel moel tegutsevaid firmasid on palju, võib see omanikele mõjuda tüütavalt. “Meie töötame pidevalt, aga mitmed teised ettevõtted hakkavad tavaliselt mingil ajal korraga helistama. Nii võib inimene tõesti saada kümneid kõnesid,” tõdes Rõustik.
Tema sõnul õnnestub telefoni teel loodud kontaktide abil notarisse jõuda nelja tehinguga kuus.
Kuid notarisse ei lähe OÜ Strategium – sellel firmal polegi kinnistusregistris ühtegi maavaldust. “Ostjaks on meil tõesti üks teine firma, kellega teeme koostööd,” sõnas Rõustik, nõustumata selle ettevõtte nime avaldama.
Notaris tabas samasugune üllatus ka Pärnumaa metsaomanikku Urmast, kes oma perenime avaldada ei soovinud.
Ta polnud ilmutanud mingit maamüügisoovi, kuid talle helistati osaühingust Laaneteed ja pakuti 7,5 hektari suuruse metsatüki eest 47 000 eurot. Esimesele kõnele järgnesid teised.
“Mõtlesin, et kui nii head hinda makstakse, võib-olla müüngi. Oma mõistusega metsa majandades saaksin selle raha alles 15 aasta pärast,” rääkis Urmas.
Ta polnud jõudnud ettevõttele veel jah-sõna öeldagi, kui see juba ise uuesti helistas ja teatas, et on notariaja kinni pannud.
Notaris ilmus ostjana välja aga osaühing Metsasiht. Tehinguks vajaliku raha pidi üle kandma hoopis kolmas ettevõte.
“Kummaline skeem,” imestab Urmas. “Pole ju vahet, kellele müüa, kui tingimused on samad, aga viisakas oleks enne öelda.”
Paar päeva pärast tehingu vormistamist pani ostja maatüki uuesti müüki, veelgi kõrgema hinna eest. Urmas rõhutab, et ei tunne end petta saanuna. Vastupidi − metsatüki eest makstud hind on hämmastavalt hea.
“Ostetakse kummaliselt kalli hinnaga. Justkui ei huvitakski, kas õnnestub edasimüügist kasu teenida,” on Urmase mulje. “Olen üle 30 aasta metsaga tegelnud ja tean, et minu müüdud tükk ei annaks hetkel raiumisel nii palju tulu, nagu mulle maksti, kui just puhast vuuki ei tee.”
Osaühingu Laaneteed turundusjuht Kristjan Tamm selgitas, et eri firmade kasutamine on tingitud tööjaotusest. “Üks ettevõte tegeleb turunduspoolega, teise nimele ostetakse kinnistud,” rääkis ta. “Kui te ostate naisele auto, siis ei pruugi seda ju naise nimele osta, võite osta ka enda nimele. See ei ole seaduserikkumine.”
Metsaäriga hästi kursis olev ärimees selgitas aga Maalehele, et ühest kontorist võivad telefonineiud helistada korraga mitme n-ö fassaadfirma nimel.
“Ühel päeval helistab neiu firma X nimel ja paneb kirja andmed, mida inimene ütleb. Teisel päeval helistab samast kontorist teine neiu firma Y nimel ja teeb võrdleva pakkumise. Kogutakse kokku andmed neist, kellega jutt arenema hakkab. Kui jõutakse tehinguni, siis notari juures on keegi kolmas firma,” kirjeldas ta.
Samal teemal: “Eakaid maaomanikke ärritab kinnisvarahaide karm surve”, ML, 15. mai
