Maaparandusühistud uuenduste tuules
05.07.2019
Selle aasta alguses jõustus uus maaparandusseadus, mis muutis oluliselt maaparandusühistutega (edaspidi ühistud) seotud õiguskorda. Tegevuse jätkamiseks peavad ühistud uuendusi tegema, kirjutab Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo nõunik Olev Krist Põllumehe Teatajas.
Krist toob artiklis välja ühistute tegevusega seotud maaparandusseaduse muudatusi ja toiminguid, mis on vajalikud ühistute tegevuse jätkamiseks.
- Muutus ühistu juriidiline keha – endise mittetulundusühingu asemel on nüüd tegemist eritüübilise eraõigusliku juriidilise isikuga. Muutmisvajaduse tingis vastuolu põhiseadusega, mis välistab mittetulundusühingul kohustuslikud liikmed. Ühistu juriidilise keha muutmisega see vastuolu lahendati.
- Maaparandusühistud tuleb kanda uude registrisse – ühistu õigusvõime tekib selle kandmisel uude maaparandusühingute registrisse. See on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri juures paiknev juriidiliselt iseseisev register.
- Ühistu tegevuspiirkond on maa-ala, millel paikneb üks või mitu terviklikku maaparandussüsteemi. Lähtutakse põhimõttest, et korras hoitakse süsteemi kui tervikut. Siinkohal saab võrdluse tuua korteriühistuga, kes hoiab korras maja kui tervikut.
- Asutatud ühistu põhiliikmed on omanikud, kelle maal süsteem asub. Ühistu põhiliikmed kantakse põllumajandusameti (PMA) antud õiendisse. Maaparandusseaduses asendati seni kasutuses olnud termin „ühistu kohustuslik liige” terminiga „põhiliige“. Kui „kohustuslik liige“ rõhutab ainult liikme kohustusi, siis „põhiliige“ väljendab tasakaalustatult liikme õigusi ja kohustusi. Õiend väljastatakse vaid põhiliikmete kohta.
- Ühistul on ühiseesvoolu töökorras hoidmiseks õigus taotleda PMA-lt oma tegevuspiirkonna kohta õiendi väljastamist üldkoosoleku läbiviimiseks. Samuti võib õiendit taotleda maaparandussüsteemi piiri muutumisel ja maakorraldustoimingu tegemisel. Õiendis märgitakse maaparandusühistu igale põhiliikmele kuuluv häälte arv, lähtudes põhikirjas määratud häälte jagunemisest.
