Majandatud metsad ja puittooted aitavad kliimamuutuste mõju leevendada

28.04.2025

Värske Läti uuringu kohaselt panustavad majandatud metsad ja puidust tooted süsiniku sidumise, hoidmise ja asendusefekti kaudu pikaajaliselt kliimamuutuste leevendamisse enam kui vanad loodusmetsad.

Kliimamuutuste leevendamisel on metsadel kanda oluline roll – nad seovad atmosfäärist süsinikku ja metsast saadava puiduga saab asendada fossiilseid materjale.

Sellisel juhul saab arvutada nn asendusefekti, mis tähendab, et kasutades fossiilsete materjalide asemel puitu, jääb maa all peituv iidne süsinik atmosfääri paiskamata. On üldteada, et kliimamuutuste peamisi põhjuseid on just fossiilsete materjalide kasutamine.

Ent kas pikas vaates pakuvad kliimamuutustele enam leevendust hästi majandatud või vanad majandamata loodusmetsad? Sellele küsimusele otsisid vastust Läti metsandusliku uurimisinstituudi Silava teadlased Aris Jansonsi juhtimisel, võrreldes keskmiselt 150aastaste vanade metsade ja umbes poole nooremate majandatud metsade kliimamuutuste leevendamise potentsiaali. Uuritavad-võrreldavad metsad olid meilgi tavalised viljakatel muldadel kasvavad männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud.

Vana maja renoveerimisel kasutatakse ohtralt kvaliteetset puitu, mis varutud majandatud metsadest. Nendes ilusates talades ja prussides säilib süsinik kümneid ja sadu aastaid. FOTO: ERAKOGU

Jansons ja tema kolleegid hindasid majandatud metsade kliimamuutusi leevendavat potentsiaali metsas kasvavate puude süsiniku tagavara, puidust valmistatud toodetes seotud süsiniku hulga ning puittoodete asendusefekti põhjal. Seejuures arvestasid nad toodete lõppkasutuse tüüpi, lagunemiskiirust ja raiest ning tootmisest vabanevat süsinikku. Asendusefekti hindasid teadlased vaid puidust energia ja tekstiilide tootmisel. Tulemusi võrdlesid uurijad vanade loodusmetsade puude maapealses ja maa-aluses biomassis oleva süsiniku hulgaga, mida nad käsitlesid maksimaalse süsiniku kogusena, mida sellised metsad suudavad puude biomassis hoida.

Uuringu lähtepunkt tuleneb asjaolust, et vanade metsade puude biomass ega mullasüsiniku hulk ei suurene lõputult ning seetõttu ei ole sellised metsad enam mingist hetkest ka süsiniku sidujad. Majandatud metsade süsiniku sidumise juures saab aga arvestada ka puittoodetesse seotud süsinikuga ja asendusefektiga.

Lätlaste uuring näitas, et vanades metsades on puude biomassis süsinikku keskmiselt viiendiku võrra rohkem kui majandatud metsades. Kuid võttes arvesse raiutud puidust valmistatud toodetesse salvestatud süsinikku ning nende kaudu toimivat fossiilmaterjalide asendusefekti, aitab kliimat pikas vaates enam hoopis majandatud mets. Suurim oli kliimat leevendav efekt männikute ja väikseim haavikute puhul. Seejuures tõdevad autorid, et nende hinnang on pigem tagasihoidlik, kuna nad kaasasid rehkendusse vaid majandatud metsade lõppraiel varutud puidu.

Vanemate metsade puhul peab ka silmas pidama üha suurenevat häiringute ohtu, näiteks tormid või üraskikahjustused, mis võivad oluliselt vähendada puudesse seotud süsiniku kogust.

Oluline osa majandusmetsade eelisest tuli puittoodete asendusefektist. Seejuures mängivad suurt rolli puidu kvaliteet ja tooted, mis sellest valmistatakse. Näiteks saematerjali ja puidukiust tekstiilide kasutamine aitab asendada keskkonda rohkem koormavaid materjale nagu betoon või sünteetilised kiud. Kõige suurema positiivse kliimamõjuga oli stsenaarium, kus saetööstuse jääke kasutati tekstiilide nagu viskoos ja lyocell tootmiseks, mis vähendas süsihappegaasi heidet veelgi.

Kuid on selge, et metsad kannavad muidki väärtusi peale süsiniku sidumise. Töö autorid rõhutavad, et vanad metsad omavad suurt väärtust elurikkuse ja teiste ökosüsteemiteenuste pakkumise poolest ning nende rolli ei tohi alahinnata. Samas toob uuring esile, et kliimamuutuste leevendamisel võib teadlik ja säästlik metsade majandamine pakkuda suuremat pikaajalist kasu kui vanade metsade säilitamine muutumatuna.

Artikli autor: Jürgen Aosaar

Päisepilt: Just selline näeb välja üks looduskaitsealune pikalt majandamata, üraskitest ja seenkahjustajatest räsitud vana kuusik. Kliimamuutuste leevendamisse süsiniku sidumise kaudu selline mets ei panusta. Lagunevad puud eraldavad süsinikku, okaspuud asenduvad väheväärtusliku lehtpuuga. FOTO: Jürgen Aosaar

Artikkel ilmus 27.04.2025 Maalehes