Maksuteema tõi Põlvasse kokku hulgaliselt metsaomanikke

07.03.2016

KESKÜHISTU ERAMETS, Toomas Kelt:

Läinud kolmapäeval, 3. märtsil toimus Põlvamaa Metsaühistu korraldatud koolitus „Metsaomanik ja maksud.“ Maksuteema tõi kokku ligi sadakond huvilist.

„Teadlik metsaomanik teab, et ausalt makse makstes on ka tulu suurem. On mitmeid seaduslikke võimalusi, kuidas oma kulusid vähenda, seadus pakub mitmeid erisusi, mis vähendavad metsaomaniku maksukoormust. Selleks aga tuleb olla tark ja tunda metsamüügi ja majandamisega seotud maksustamise tingimusi. Nende läbi on võimalik lõpptulu suurendada,“ sõnas koolituse algul Põlvamaa Metsaühistu juhatuse liige Tarmo Lees. Siis aga oli sõnajärg koolitaja, Maksu- ja Tolliameti peaspetsialisti Eha Kütt´i käes.

„Mets on väga lai mõiste, samuti on metsast saadud kasu mitmesugune,“ alustas Kütt oma juttu. „Maksustamise korral tekkinud küsimuste puhul on aga väga oluline üks asi – kui te esitate maksuametile mingi küsimuse, tuleb teil väga selgelt välja tuua kõik asjaga seotud nüansid – näiteks kas te olete füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, või majandate eraisikuna. Kui te kõiki asjassepuutuvaid nüansse ära ei nimeta, ei oska ka meie inimesed teile selget vastust anda,“ pani Kütt kuulajatele südamele.

Enne maksustamisreeglite juurde asumist selgitas Kütt ka mõningaid olulisis mõisteid – mida tähendab vara, mida soetamismaksumus, mis on võõrandamisega seotud kulud ning mis on kasu. Maksude puhul tuleb mõistetega olla väga täpne, rõhutas lektor.

Edasisest jutust tuli välja, et maksustamise reeglid jagunevad laias laastus kaheks – ühed kehtivad FIEle, kelle puhul maksustatakse tulu ettevõtlustuluna, erisiku puhul aga kasuna vara võõrandamisest. Seepärast oli ka koolitus kaheosaline – kõigepealt keskenduti FIEdele, seejärel eraisikutele.

FIEde puhul rõhutas Eha Kütt, et FIE tegevus metsa majandajana on püsiv, ühekordsete tehingute puhul pole suurt mõtet end FIEks registreerida, sest tihti on eraisikuna majandamine kasulikum. „Enne otsuse langetamist tasub nõu pidada metsaühistuga, sealt osatakse teile soovitada, milline majandamise vorm on kõige kasulikum ja lihtsam,“ soovitas Kütt. Kui aga otsus FIEna majandamiseks on kindel, tuleb arvestada, et see tähendab olulist lisatööd – FIE on raamatupidamiskohuslane ning täidab tulude-kulude deklareerimise puhul tuludeklaratsiooni E vormi. Samas aga tähendab ettevõtja elu ka kohustust maksta lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu, teisel tegevusaastal võib tekkida avansilise tulumaksu tasumise kohustus ning käibemaksukohustuski võib tekkida üsna kergesti – kohe, kui maksustatav käive (välja arvatud põhivara võõrandamine) ületab kalendriaasta jooksul 16 000 eurot. Kuid suurema palgikoguse müügi puhul võib taoline käive tekkida üsna kergelt.

Kui metsaomanik soovib aga majandada eraisikuna, mitte ettevõtjana, kehtivad talle hoopis teistsugused reeglid. Saadud tulu maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest ning täidetakse tuludeklaratsiooni vorm A. Üks üsna lihtne reegel kogu asja juures on see, et tulu deklareeritakse selle aasta deklaratsioonil, mil saadud summad laekusid.

Eraisikul on oluline teada ka mõnda lisareeglit – nii näiteks on omandireformi käigus tagastatud maa müük Eesti maksumaksjale ehk residendile maksuvaba. Maksuvaba on ka maa sundvõõrandamisel saadud tulu, samuti maa müük riigile või kohalikule omavalitsusele juhul, kui see on vajalik avalike huvide tõttu. Selline olukord võib puudutada näiteks piiririba alla jääva maa omanikke.

Raieõiguse ja metsamaterjali müügi puhul on metsaomanikul oluline teada seda, et nii saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning sellelt võib maha arvata metsa majandamiseks tehtud kulusid. Millised on lubatud kulud, selle määrab ära metsaseadus, kuid vigade vältimiseks soovitas Eha Kütt nõu küsida metsaühistust. Ise seadust tõlgendama asudes pole välistatud vead, nagu tõestasid ka mõned saalist kõlanud küsimused.

Üks oluline teema metsaomaniku jaoks on ka mitmesugused toetused, millest osad on maksuvabad ning teised mitte. Rusikareegel on see, et Euroopa Liidu toetused on maksustatud (need teotused laekuvad PRIA kaudu), siseriiklikud toetused (laekuvad SA Erametsakeskus kaudu) aga maksuvabad. Samas arvestab PRIA eraisikule makstavatelt toetustelt maksud juba enne väljamakse tegemist maha, kuid ettevõtja, FIE, peab seda ise tegema. Oluline on ka see nüanss, et maksuvaba toetuse arvel tehtud kulutusi ei saa metsa majandamiseks tehtud kuluna arvesse võtta, küll aga omafinantseeringut. Eha Kütt tõi näite, et kui metsa uuendamiseks sai metsaomanik toetust 2000 eurot, kogukulu oli aga 2500 eurot, siis kuluna läheb arvesse vaid toetussumma ületanud osa, 500 eurot.

Kütt´i üldine soovitus metsomanikele oli lihtne – olge oma asjaajamistes täpne, säilitage kõiki kulusid-tulusid tõestavaid dokumente võimalikult pikalt ning vajadusel küsige nõu – kas otse maksuametist või metsaühistust. Kui ühistust vastust ei teata, saadetakse küsimus edasi maksuametisse, kuid ühistu oskab kindlasti sinna juurde lisada ka kõik vajalikud taustaandmed, mida metsaomanik ise võib ära unustada.