Mart Erik vanaisa jälgedes – metsi raiuti ka 70 aastat tagasi
29.11.2018
70 aasta jooksul on Kastre metskonna kindlas metsamassiivis vaid paar eraldist, mis pole selle aja jooksul korra lagedad olnud. Praegu kasvavad kõige kõrgemad ja vanemad metsad just seal, kus 70 aastat tagasi laius lage maa. Kolmandat põlve metsamees Mart Erik käis oma vanaisa jälgedes ja kirjutas leitust Maalehe Metsalehes:
Olen õnnelik inimene – kaks vanaisa ja kaks vanaema on lapsepõlves ning hiljemgi mulle oma armastust, rangust, headust ja elutarkust jagada saanud. Enim on mind mõjutanud isapoolne vanaisa Paul Erik, kes pärast Vabadussõja lõppu töötas rotatsiooni korras kokku rohkem kui 30 aastat metsaülemana Audru, Alatskivi, Väätsa ja Kastre metskonnas.
Leidsin arhiivist 1948. aastal tehtud aerofoto – tollele ajale kohaselt salajase. Kaardil on näha üks praegune RMK Kastre metskonna metsamassiiv, mida pildistati Paul Eriku metsaülemaks olemise ajal. Võrdlesin seda kahest eri vaatenurgast praeguste ortofotodega ning tegime samast metsast pilte täpselt 70 aastat hiljem.
Tegu on majandusmetsaga ehk “puupõlluga”, nagu nüüd tavatsetakse seda tüüpi metsa halvustavalt nimetada. Kahjuks ei tule paljud inimesed selle pealegi, et suur osa RMK-le kuuluvaid metsi ongi inimkätega rajatud ja kasvatatud. Ühtlasi on just enamik erametsi hakanud kasvama looduslikult ning omapäi tulnud sööti jäänud endistele põllu-, heina- või karjamaadele.
Analüüsisin piltidel olevate maade takseerkirjeldusi, vaatlesin peamiselt metsaeraldiste vanust. “Metsaeraldis” on termin, mida võiks teada inimene, kes lageraietest ühel või teisel moel metsa kohta sõna võtab või kusagile õhinaga allkirja paneb.
Seega, eraldis on metsa kirjeldamise üksus, terviklik metsaosa, mille tekkeviis, koosseis, vanus jms on kogu ulatuses piisavalt ühesugune, et seda saaks majandada ühesuguste võtetega.
Võrreldes vana aerofotot maa-ameti kolm aastat tagasi tehtud maakatte kõrgusmudeliga, avastasin, et nimetatud massiivis kasvavad kõige kõrgemad ja vanemad metsad just seal, kus 70 aastat tagasi laius lage maa.
Siinkohal sobib lugeda üht lõiku vanaisa mälestustest:
“Heites pilku tagasi oma tegevusele Kastre metskonnas, ei saa ma mainimata jätta kõigepealt, et ma senna saabusin ajal, mil eliitmetsad olid juba likwideeritud. Selles metskonnas töötas enne Teist maailmasõda saeweski Emajõe weerel, mille peamiseks warustajaks oli – loomulikult – kohalik metskond.”
Kui kasutada Paul Eriku väljendust, siis praegused eliitmetsad leiame just neilt toonastelt 1948. aasta aerofotolt paistvatelt lagedatelt aladelt, mil mu vanaisa seal vägesid juhatas.
Seda piirkonda analüüsides näeme, et viimase 70 aasta jooksul on nimetatud metsamassiivis vaid paar eraldist, mis poleks olnud selle aja sees lagedad. Kusjuures osa tolleaegsetest raielankidest on nüüdseks taas lagedaks raiutud ning metsa eluring on alanud otsast peale.
