Metsa majandamisest kaitsealal
23.04.2019
Kaitsealal metsa majandamisele seatud piirangute kohta leiab teavet eelkõige konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjast, kirjutab keskkonnaameti metsahoiu peaspetsialist Kristjan Ait Sinu Metsas.
Kaitsealadel on kaitsekorra erineva rangusega vööndid. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade, sh puidu kasutamine. Metsaraiet saab seal teha ainult juhul, kui see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks – nt raie soode taastamiseks või kaitsealusele liigile vajaliku elupaiga seisundi säilitamiseks.
Piiranguvööndis on majandustegevus teatud tingimustel lubatud.
Kuna kaitsealadel on erinevad kaitse-eesmärgid, võib ka kaitsekord palju erineda. Seega tuleb piiranguvööndis metsamajandamist planeerides eelkõige tutvuda konkreetse kaitseala kaitse-eeskirjaga. Järgnevalt selgitan tavapärasemaid kitsendusi, mida kaitse-eeskirjast leida võib.
Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine
Puhtpuistu on selline puistu, kus enamuspuuliik moodustab rohkem kui 90% puistu elusate puude mahust. Energiapuistu on lühikese raieringiga lehtpuupuistu, mille eesmärk on anda
biomassi. Puht- ja energiapuistutes on sobivad elutingimused tagatud vaid vähestele liikidele.
Puhtpuistute kujundamise keeld kohaldub eelkõige hooldusraiete, aga ka turberaie esimeste järkude ja valikraie puhul. Eesmärgiks on, et piiranguvööndeid majandataks segametsana, mis on oma olemuselt liigirikkam, looduslikule kooslusele lähedasem ja toetab seeläbi paremini kaitseala kaitse-eesmärke. Mitmekesisem puistu on ka haigustele vähem vastuvõtlik.
Puhtpuistute kujundamise keeld ei tähenda, et pärast uuendusraiet oleks keelatud näiteks kuuse istutamine. Kuid sel juhul tuleb juba esimesi kultuurihooldusi ja valgustusraiet tehes jälgida, et looduslikult lisanduvaid puuliike ei eemaldataks koosseisust täielikult.
Metsakasvatuse põhimõtetest lähtuvalt tuleks teatud puuliigid valgustusraiel välja raiuda (nt männikus haab ja kask), kuid kaitsealal tuleb leida kompromiss segapuistu kujundamiseks. Selleks saab nt loodusliku uuenduse säilitada häiludena kohtades, kus metsaistutus ei õnnestunud – puhtpuistute kujundamise keeld ei tähenda, et kogu eraldis peab ühtlaselt erinevate puuliikidega kaetud olema. Vajadusel tuleb teha valik ka vähemväärtusliku puuliigi kasuks. Segapuistut ei pea vägisi kujundama sinna, kus looduslikud olud seda ei võimalda.
Keelatud on puuliigi või vanuserühma väljaraie
See piirang on oma eesmärgilt eelnevaga sarnane, kuid laieneb kõigile puuliikidele ja vanuserühmadele. Hooldus- ja valikraie tegemisel erivanuselises ja mitmeliigilises puistus tuleb jälgida, et koosseisus olevaid puistuelemente täielikult välja ei raiuta. Näiteks puistus koosseisuga 80% mändi ja 20% kuuske ei ole kuuse raie keelatud, kuid puistuelemendina tuleb kuuske siiski ka säilitada.
Kui eeskirjaga on lubatud uuendusraie, kuid keelatud on puuliigi ja vanuserühma väljaraie või kui kaitse-eeskirja järgi tuleb „uuendusraie tegemisel säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus”, siis on parim viis selle tagamiseks jätta raielangile eri puuliikidest ja vanuserühmadest säilikpuid ning säilitada ka järelkasvu.
Alles tuleb jätta rohkem säilikpuid
Kaitse-eeskirjast võib leida, et „raietel tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus; selleks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 15– 20 tm puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks”. Säilikpuu on elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetav puu. Nendeks sobivad koosseisu vanimad või suurima diameetriga puud, samuti põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudadega või suurte okstega puud.
Säilikpuudeks võib jätta ka jalalseisvaid surnud puid. Kui puistu koosseisus leidub eriilmelisi puid, võiks need säilitada juba hooldusraiet tehes.
Oluline on säilikpuid mitte segi ajada seemnepuudega. Seemnepuud võib pärast raiesmiku uuenemist raiuda, kuid säilikpuud jäävad metsa alatiseks. See on tähtis, kuna teatud seene-, sambla- ja samblikuliigid vajavad eluspüsimiseks rohkem kui 100 aasta vanust puitu. Säilikpuid kasutavad varitsuspaigana saagijahil olevad röövlinnud ja kui raiesmik on aastaid hiljem uuenenud noore metsaga, võivad üksikpuude rindes olevad säilikpuud neile ka pesapuuna sobida, kuna mitu liiki valib pesapuuks just koosseisu suurimaid puid.
Säilikpuud pakuvad pesaehituse võimalusi ka õõnespesitsejatele. Hooldusraiel kahjustatud (sh õõnsustega) puud tavaliselt eemaldatakse. Näiteks teatud kakuliste arvukuse langust seostatakse just asjaoluga, et õõnsustega puid majandusmetsas piisavalt ei leidu.
Kuna säilikpuud jäävad metsa alatiseks, täidavad need hiljem oma eesmärki surnud puudena ja viimaks lamapuiduna, mis on elustiku mitmekesisuse seisukohast samuti väga oluline. Teadlaste andmeil suureneb säilikpuude ja surnud puudega seotud liigirikkus iga lisanduva tihumeetriga ning seda eelkõige jämedamõõtmeliste säilikpuude puhul (vähemalt 25 tm/ha). Seetõttu ongi kaitsealadel seatud nõue jätta säilikpuid suuremas mahus kui majandusmetsas.
Säilikpuude mõju on suurem, kui neid jätta grupina, kus ka alusmets jääb raiumata. Siis säilib puudegrupis mingil määral ümbritsevast erinev mikrokliima ja grupp pakub metsaelustikule varjevõimalusi.
Säilikpuude valik
Metsaomaniku suurim mure seoses säilikpuudega on tavaliselt asjaolu, et need ei pruugi raiesmikul tuultele vastu pidada ja võivad metsauuenduse rikkuda, kui suure võraga puu noorendiku keskele kukub. Selle vältimiseks on mõistlik valida säilikpuud, mis „püsiksid püsti” võimalikult kaua – kuni uue raieringi lõpuni või kuni uus metsapõlv on juba piisavalt tugev. Seega tuleks valida eelkõige tormikindlaid ja pikaealisi puuliike – kõvalehtpuud või mänd, samuti sobib haab.
Säilikpuud peavad tuultele paremini vastu, kui need jätta langi serva kasvava metsaga piirnevale alale. Sel juhul tuleb need kindlasti jätta grupina, et nad paremini oma eesmärki täidaks. Vastupidavamad on ka eelmise metsapõlve puud, mis on tõenäoliselt ühe uuendusraie juba üle elanud. Tormikindlad on ka vanad põllumaale kasvanud üksikpuud, kui põllumaa on hiljem metsastunud – need puud tunneb puistus hästi ära suurte alumiste okste järgi. Kui säilikpuud on jäetud grupina, on ka tormimurtud puude võimalik kahju ümbritsevale metsauuendusele väiksem, kuna see on raiesmikul koondunud ühte kohta.
