Metsa majandamisest kaitsealal
25.06.2019
Kaitseala piiranguvööndis tuleb lisaks metsaseadusele arvestada ka kaitseeeskirjaga ja looduskaitseseaduse vastavate reeglitega, kirjutab Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist Kristjan Ait õppelehe Sinu Mets suvenumbris.
Jätkan eelmises Sinu Metsas alustatud teemat. Kõigepealt sellest, mida tähendab, kui uuendusraie (lageraie ja turberaie) on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Looduskaitseseaduse (LKS) järgi need raieviisid kaitseala piiranguvööndis lubatud ei ole, kuid kaitseala kaitse-eeskirjaga võib selles osas teha erisuse. Uuendusraie lubamine on üldjuhul kaitseala valitseja kaalutlusotsus ja vastava metsateatise menetlemisel arvestab keskkonnaamet raie mõju kaitseala kaitse-eesmärgile.
Kui raiet kavandatakse piiranguvööndis kaitsealuse liigi elupaigas, on keskkonnaametil õigus tulenevalt kaitse-eesmärgist raie keelata. Kui vastuolu on võimalik kõrvaldada raiele tingimuse seadmisega, siis eelistatakse seda varianti. Tingimuseks võib olla näiteks nõue teha liigi kasvukohas raie külmunud pinnasel või täpsustus säilikpuude koguse ja paiknemise suhtes. Tingimuse
seadmisel või raie keelamisel peab amet oma otsust põhjendama ja võimalusel soovitama muid raieviise.
Uuendusraie langi pindala
Langi pindala arvestamine toimub kaitseala piiranguvööndis üldjuhul samadel põhimõtetel kui majandusmetsas (lähtudes metsaseadusest), kuid need pindalad on väiksemad. See tähendab, et kui kaitse-eeskirjaga on lubatud piiranguvööndis lageraie kuni 1 ha suuruse langina ja raiesmik on raiejärgselt uuenenud, võib piirneval eraldisel kavandada uue kuni 1 ha suuruse langi. Tihti küsitakse, kas 1 ha suurune lank tähendab, et on lubatud hektar lageraiet kinnistu kohta. Seadusest tulenevalt võib samal kinnistul kavandada ka mitut 1 ha suurust lanki, kui eraldised üksteisega ei piirne. Seejuures kinnistute piirid raie lubamisel rolli ei mängi. Keskkonnaamet lähtub langi pindala arvestamisel sellest, milline olukord on piirneval metsaeraldisel.
Kui kaitse-eeskirjaga on lubatud uuendusraie, aga langi pindala täpsustatud ei ole, siis LKS järgi on enne 2009. aastat kehtestatud kaitse-eeskirjades lubatud lageraie pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 m ning turberaie kuni 5 ha suurusel pindalal. Uuemates kaitseeeskirjades on langi maksimaalne pindala eeskirjas välja toodud. Turberaiet tehes tuleb arvestada LKS lisa, mille järgi aegjärkset raiet tehakse kaitstaval loodusobjektil ning ranna ja kalda piiranguvööndis endiselt kolme raiejärguga, kui puistu I rinde täius enne raiet on 65% või suurem. Turberaie tegemisel peab raiejärkude vahe olema vähemalt 5 aastat (selle hulka ei loeta raieaastat). Turberaie järgmise ja viimase järgu võib teha ainult metsauuenduse olemasolul; arvesse võetavad puuliigid, vajalikud kõrgused ja kogused on täpsustatud metsa majandamise eeskirjas.
Hooldus- ja valikraied
Hooldus- ja valikraie tegemist LKS kaitsealal eraldi ei käsitle. See tähendab, et kõigis kaitsealade piiranguvööndites on need raied lubatud. Raie tegemisel tuleb arvestada üldiseid piiranguvööndit puudutavaid sätteid kaitse-eeskirjas (neid käsitlesin osaliselt ka aprillikuises artiklis). Ka valikraie tegemisel rakendub LKS lisa, mis sätestab metsaseadusest erineva raiejärgse minimaalse rinnaspindala. Metsaseaduse järgi tehakse sanitaarraiet puistu sanitaarse seisundi parandamiseks ja surnud või kahjustatud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust.
Seega arvestab keskkonnaamet ka sanitaarraie lubamisel, millist mõju võib raie elustikule avaldada. Kaitsealuste liikide elupaikades on sanitaarraie menetlus kõrgendatud tähelepanu all; seda eelkõige nendel kaitsealadel, kus taoliste liikide kaitse on eesmärgiks seatud. Näiteks õõnsusega puu võib metsaomaniku jaoks olla väheväärtuslik materjal, mille võiks metsast küttepuuks minema
viia, kuid kaitsealusele liigile võib seesama puu olla elupaigaks.
Puidu kokku- ja väljaveo keeld külmumata pinnaselt
Taolise piirangu eesmärgiks kaitse-eeskirjas on eelkõige metsamulla kaitse ja pinnasekahjustuste vältimine. Rööpad metsamullal lõhuvad alustaimestikku, riivavad silma ja kaitsealale ei sobi. Kui
kokku- ja väljaveole on kaitse-eeskirjaga seatud piirang, siis võib keskkonnaamet kaalutlusotsuse alusel lubada neid tegevusi ka muul ajal, kui pinnas seda võimaldab. Taolise loa saamiseks tuleb esitada ametile vabas vormis taotlus või juhtida juba metsateatise esitamisel tähelepanu, et vedada soovitakse siis, kui pinnas ei ole külmunud. Taotlusel peaks olema märgitud kokkuveotee ja laoplatsi asukoht.
Keskkonnaamet menetleb taotluse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul ja võimalusel annab otsuse koos metsaregistris registreeritud raiega. Otsuse langetamisel võtab amet arvesse kasvukoha- ja mullatüüpi raiesse kavandatud eraldisel ning kokkuveoteel. Üldjuhul ei anta taolist luba soistes kasvukohatüüpides, kus pinnas kokkuveomasinat pinnasekahjustusi tekitamata kanda ei suuda.
Kui kokkuveotee läbib kaitsealuste liikide elupaikasid, arvestatakse, millist mõju tegevus neile liikidele avaldab (nt oht taimede kasvukohtade kahjustamiseks vegetatsiooniperioodil või lindude häirimiseks pesitsusperioodil). Kokkuvedu on metsamaterjali vedu langilt laoplatsile ja väljavedu on materjali vedu laoplatsilt tarbijani. Väljavedu toimub üldjuhul mööda olemasolevaid teid metsaveoautoga.
Metsakaitse-ekspertiis
Metsakaitse-ekspertiisi algatab keskkonnaamet ettekirjutise tegemiseks, et metsakahjustust ära hoida ja selle levikut tõkestada. Ekspertiisiga hinnatakse puistu seisukorda ning vajadusel antakse soovitused kahjustuse kõrvaldamiseks. Ekspertiis algatatakse üldjuhul metsateatisel laekunud info alusel. Kaitseala piiranguvööndis arvestab keskkonnaamet ekspertiisi tegemisel kaitseala kaitse-eesmärgiga ning kui ekspertiisi tulemusena on vajalik kahjustatud puude raie, peab see olema kaitse-eeskirjaga kooskõlas. Ekspertiisiga ei saa soovitada sellist raieviisi, mida kaitseeeskiri ei luba.
Kaitsealal keskendub keskkonnaamet eelkõige puistu elujõulisuse tuvastamisele ja annab hinnangu, kas kahjustus võib näidata kiireid süvenemise märke või ohtu levida kõrvalpuistusse.
kspertiisiga ei anta soovitusi näiteks taelikuga haabade või vana põdrakahjustusega puude raieks. Taolised puud on küll majanduslikult väheneva väärtusega, kuid sellised kahjustused on loomulik osa loodusest ja kahjustatud puud võivad püsida elujõulisena veel aastakümneid. Ekspertiisis soovitatud võtted kahjustuse kõrvaldamiseks võivad kaitsealal mõnevõrra erineda sarnases olukorras
oleva majandusmetsa korral antavatest soovitustest. Seda põhjusel, et LKS järgi on kaitseala piiranguvööndis keelatud biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine ning kaitse-eeskiri piirab raiete tegemist. Võtted kahjustuse kõrvaldamiseks kaitsealal on näiteks üraskikolletes püünispuude kasutamine, ulukikahjustusega puistus ulukite arvukuse piiramine ja juurepessu levikualal segapuistu
kujundamine või raiejärgne peapuuliigi vahetus.
