Metsa istuta targalt ja õigel ajal
20.05.2014
VIRUMAA TEATAJA, Teele Üprus:
Mets katab üle poole Eestimaast ja kui tahame, et see niimoodi jääks, peame pärast metsa mahavõtmist mõtlema uue istutamisele.
See polegi nii lihtne, et jätad aga raiesmiku seisma, küll midagi ikka asemele kasvab. Kasvabki, kuid mitte alati kvaliteetne mets. Sõltub muidugi maapinnast ja metsa kooslusest, aga Lääne-Virumaal selliseid metsaalasid eriti ei leidu.
Niisiis tasub mõelda istutamise peale. “Kuna lõikame kellegi istutatud metsa, on meil ka kohustus uus kasvama panna,” leiab Artiston OÜ metsandusspetsialist Taavi Saar. Pealegi ei anna looduslik puistu tulevikus kuigi kvaliteetset puitu. Seega on omaniku oodatav tulugi istutatud metsa puhul suurem.
Kuidas seda aga teha? Võimalusi on paar. Üks variant on tellida teenus ning selle eest tasuda. Samas võib noored puukesed ise mulda pista. Enne tasub siiski tellida metsaader, mis langile spetsiaalsed vaod sisse tõmbab. Seejuures eemaldab maapinnalt kamara, et istikuid oleks parem maasse panna, edaspidi neid kergem hooldada ega kasvaks niipea suurt rohtu ja võsa, mis taimede kasvu takistama hakkab.
Artistoni igaaastasel traditsioonilisel metsaistutuspäeval sagis raiesmikul peaaegu 40 inimest, kõik ettevõtte sõbrad ja koostööpartnerid. Käsil oli 2,7 hektari suurune lank, kuhu läks 7200 kuuseistikut. Hektari peale arvestatakse vähemalt 2000–2500 taime, siis kasvab parajalt tihe mets. Kuna ettevõttel on rohkem kuusemetsi, istutatakse peamiselt just kuuski, aga sõltuvalt kasvukohast võib ka mändi ja kaske kasvama panna.
Istutustöö võib jätta asjatundjate hooleks. “See on vastutusrikas töö – selleks, et taim kasvama läheks, tuleb asja osata,” ütleb Saar. Muidugi on võimalik oma metsa ise istutada, näiteks sõbrad kokku kutsuda, neid põhilises juhendada ja üks tore metsaistutuspäev korraldada. Pealegi saab eraisik erametsakeskuselt metsa istutamiseks toetust küsida.
Istutamise juures on hea mõnda nippi teada. Esmalt istikute ettevalmistus – puukesed tuleb kottidest välja võtta, pikemad juured kärpida ja mürgiga üle pritsida, et kärsakas kallale ei tuleks. Seejärel peab taimed kiiresti pange panema, et päike ja tuul juuri ära ei kuivataks.
Korraga ei saagi suurt portsu ette valmistada, sest just juurte kuivamine on suurim mure. Taim tuleb kähku mulda pista. Iga puu vahe võiks olla umbes kaks pikka sammu. Kõik juured peavad jääma maa sisse, samal ajal ükski oks mulla alla jääda ei tohi. Kui juurtele muld juba peale pandud, tasub istikut õrnalt sikutada-saputada, siis saavad juured otseks. “Tore oleks muidugi kasta, aga kes see ikka jõuab. Tuleb vihmale loota,” arvab Saar.
Sobiv aeg metsa istutamiseks on kevad, vahetult enne vegetatsiooniperioodi algust, ja sügisel augusti lõpust septembri keskpaigani.
Väga tähtis on ka istutusjärgne hooldus, mida tuleks teha 3–5 aasta jooksul igal aastal. Suvel tallata rohtu või kui on palju võsa kasvanud, siis see ümber puukeste maha võtta, sest muidu lämmatab noored taimed ära. Hooldama võib jällegi spetsiaalsed inimesed tellida, kuigi sellega saab tahtmise korral ise suurepäraselt hakkama. Kui kuusetipp juba peenemast võsast välja kasvab, pole igaaastane hooldus enam vajalik.
Taavi Saarel on hea meel, et metsaomanikud on teadlikumaks muutunud ja istutavad metsa. Siiski võiks neid teadlikke inimesi tema hinnangul rohkem olla.
Ühest küljest pole metsa istutamine just odav lõbu. Istutustaim maksab umbes 25 eurosenti (koos käibemaksuga). Näiteks Artiston tellib oma istikud lisaks kohalikelt kasvatajatelt saadutele ka Leedust ja Lätist, sest Eestis ei ole nii palju taimi, et kõigile piisaks.
Samas ei ole istutamine hirmkallis, kui mets on eelnevalt maha võetud, jagub inimesel raha istutamiseks ja isiklikeks vajadusteks.
Võimalik on metsa ka külvata, ent enamasti on Lääne-Virumaa mullad selleks liiga viljakad, rohu kasv on lopsakas ja külvi hooldamine väga keeruline. Külvamine sobib rohkem liivastele ja kergemate muldadega aladele.
Kahjuks pole Eestis täpselt teada, kui palju metsa aastas kasvama pannakse, sest vastavalt 1. jaanuarist 2014 kehtima hakanud metsaseadusele ei pea metsaomanik enam metsa istutamise kohta teatist esitama.
Näiteks Artiston uuendab sel aastal oma metsa 147 hektari ulatuses, kuhu läheb ligemale 340 000 taime, ning klientidele istutab ettevõte umbes 50 hektarit metsa 100 000 taimega. RMK paneb tänavu Lääne-Virumaa riigimetsadesse kasvama ligi 1,9 miljonit puud.
