Metsa uuendamine on investeering tulevikku

14.04.2016

ÕHTULEHE metsanduse lisa, Eda Tetlov (Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist):
Kõrgemalt käiv päike paneb näpud sügelema mitte ainult aiandushuvilistel, vaid ka tõsistel metsaomanikel. Viimased talved ja ka puiduturg pole raietöid küll soosinud, kuid kui metsa seisukord on nõudnud, on tehtud ka suuremaid lageraieid. Mida kiiremini saab raiesmikule uue metsapõlve kasvama, seda lihtsam on puutaimel seal uut elu jätkata.
Raiesmikku metsastama asudes tasub ennekõike vaadata, mis puuliik seal varem kasvas ja kui hea oli puistu tervis raie ajal. Juurepessust vaevatud kuusiku asemele ei ole arukas uut kuusikut istutada. Tuleks vahetada puuliiki ning asendada okaspuu sobiva lehtpuuga.

Kas külvata või istutada?
Hea tervisega männiku asemele võib aga soovi korral panna kasvama uue männimetsa. Kui raiesmikule jäeti sobivaid seemnepuid, on lootust saada sealt metsauuendusele lisa. Seemnetega toetavad ka raiesmikku ümbritsevad seemnekandvuseas puistud.
Metsa uuendamisel on kaks võimalust: uue metsa võib kas külvata või istutada. Mõlemal viisil on nii puudusi kui ka plusse. Külvi eeliseks on selle ühitatavus maapinna ettevalmistusega, mehhaniseerimisvõimalus ja väike rahakulu, puuduseks aga pikem uue metsa ooteaeg ja suur ning kulukas hooldamisvajadus. Istutamine on küll kallis ja võtab külvamisest oluliselt rohkem aega, kuid hilisema hooldamise vajadus on väiksem.
Külvata sobib väheviljakatele liivastele aladele, istutustöid tehakse ikka viljakatel maadel. Külvatakse harilikku mändi, vähemal määral arukaske, harilikku kuuske jt metsapuid.

Külvamiseks sobilikke enam levinud metsapuuseemneid saab osta, kuid vähelevinud puuliikide puhul tuleks need sobiva seemnevaruja käest ette tellida. Hariliku männi seemnete ostul saab valida puistust kogutud seemnete või seemneistandikust ehk seemlast saadute vahel.
Kehvemale pinnale sobib külvamiseks puistuseeme, tootlikumale maale ka seemlaseeme. Kes pole valikus kindel, võib soetada mõlema kategooria männiseemneid ning need enne külvi segada: elu näitab, kes jääb ellu ja annab parema saagi.
Okaspuuseemnete külvamise hõlbustamiseks võib lihtsa külviaparaadi ise õige kerge vaevaga teha kasutatud plastpudelist – korgi sisse tuleb teha seemnete külvamiseks sobiv ava.

Istutamiseks paljasjuursed või potitaimed
Istutatakse harilikku kuuske ja mändi, vähem arukaske, sangleppa, harilikku tamme ja muid kodumaiseid puuliike.
Nii mõnelegi metsaomanikule pakuvad huvi ka võõrpuuliigid – Siberi lehis, hübriidlehis, harilik ebatsuuga jm. Neid võib küll meie metsadesse istutada, kuid taimekasvatajatel on sedasorti istutusmaterjali pakkuda õige vähe. Võõrpuuliigid vajavad pärast istutamist hoolikat kaitset, sest metsloomad on nende järele väga maiad.
Metsataimekasvatajad pakuvad istutamiseks nii paljasjuurseid taimi kui ka suletud juurekavaga ehk potitaimi. Metsaomanik peab siin oma valiku tegema: kumb tema raiesmikule paremini sobib.
Paljasjuurse taime istutamine on aeganõudvam töö, kuid hilisem hooldamine on lihtsam. Potitaime istutamine on hõlpsam, kuid taim vajab ettevalmistatud maapinda ja paljasjuursega võrreldes rohkem hilisemat hooldust. Tavaliselt istutatakse paljasjuurne kuuseistik viljakale maale, kuuse potitaim keskmise viljakusega kuni väheviljakale pinnasele. Paljasjuurse taime istutamisel kasutakse labidat või maakirvest, potitaimi on lihtsam istutada istutustoru või maakirve abil.

Kavanda istutus aegsasti
Istutustöö raiesmikule ei tule tavaliselt ootamatult, välja arvatud ehk juhul, kui uus mets
tuleb rajada ootamatult kahjustatu asemele. Enamasti on metsaomanikul aega seda tööd kavandada. Kui endal teadmisioskusi napib, võib igaüks leida lähima metsaühistu juurest konsultandi, kes aitab valida sobiva puuliigi, istutusviisi ja taimedki.
Mõistlik on taimed soetada lähimast hinna ja kvaliteedi poolest sobivaimast taimlast, et poleks pikki vedusid, mille käigus taimed võivad veepuuduses või kuumas hukka saada. Hoolikas metsaomanik tellib taimed ette ning käib sügisel taimlas ja vaatab nad üle, et kevadel ei oleks halbu üllatusi.
Möödunudsügisese inventuuri kohaselt oli meie taimlates kasvamas 30 miljonit taime, mis ootavad kevadel metsa istutamist. Kas seda on vähe või palju, saab selgeks kevade jooksul. Tavaliselt on ikka nii, et sügiseltalvel plaane tehes on taimi puudu, kuid maikuu lõpus selgub, et neid jääb ülegi. Et erametsades puudub ülevaade tegelikest raiemahtudest, ei oska taimekasvatajadki väga täpselt ette näha istutustöödeks kuluvat taimekogust.
Erataimekasvatajad plaanivad külvikoolitustöid pigem vähem, et ei peaks pärast taimedega lõket tegema. Seega väikest taimekogust tasub ikka
küsida, kuid suurema vajaduse puhul ei pruugi kasvatajail taimi jaguda.
Infot registreeritud metsataimekasvatajate kohta leiab majandustegevuse registrist aadressil https ://mtr.mkm.ee/. Seal tuleb otsingute alt valida majandustegevusteade ja tegevusala alt metsapuude kultiveerimismaterjali tarnimine.

Pakutakse kompleksteenust
Erametsaomaniku metsauuendustöö võivad oluliselt hõlpsamaks teha n-ö kompleksteenuse pakkujad. See teenus sisaldab tavaliselt metsa raiumist, puidu müüki, metsaomaniku soovi kohast maapinna ettevalmistamist ning istutamistkülvamist koos esimese hooldamisega.
Metsaühistud on leidnud endale sobivad usaldusväärsed koostööpartnerid ja oskavad metsaomanikku aidata nii nõu kui ka jõuga, seeepärast on eriti algajal metsaomanikul mõistlik oma metsas askeldama asudes võtta kõigepealt ühendust lähima metsaühistuga.
Hinnangu täna tehtud metsauuendamise otsustele annavad järeltulevad põlved – ikka nii, nagu meie praegu vaagime eelmisel sajandil tehtud uuendamisotsuseid.

Näpunäiteid metsaistutajale
Algajal metsakasvatajal tasub õpetusisoovitusi kõrva taha panna: metsataimede ost tähendab ju üsna korralikku väljaminekut, seepärast oleks hea, kui võimalikult paljud neist tõepoolest ka kasvama läheksid.
• Hoia paljasjuurseid taimi enne istutamist kottides nii lühikest aega kui võimalik.
• Ära jäta taimi päikese kätte.
• Lopsakama rohukasvuga kohale istuta võimalikult suur taim.
• Tõrju heintaimi istutatud puutaime ümbert.
• Ajutiselt liigniiskes kasvukohas ära istuta reljeefi madalaimale osale, kuhu võib koguneda vesi.
• Võimalusel istuta kivi või kännu lähedusse, sest siis saab taim öösel osa kännust/kivist eralduvat soojusest ja peab vähem külma taluma.
• Vali õige istutusaeg – kui istutad kevadel, jõuavad taimed korralikult juurduda.
• Hiliskülma ohu korral istuta reljeefi kõrgemale osale.
• Kärbi enne istutamist liiga pikki juuri.
• Jälgi, et taime asetamisel istutusauku jääksid juured laiali, tee juurestiku suurusele vastav auk
• Hoia taim otse, kui istutusaugu mullaga täidad.
• Tihenda korralikult muld taime ümber ja kontrolli, et see ei tule õrnalt ladvast tõmmates mullast välja.
• Juunisjuulis niida või kitku puutaimede ümbert kasvu takistavad rohttaimed.
• Sügisel vabasta puukesed kulust.
• Rohttaimede tõrjet tuleb teha seni, kuni puutaimed on rohurindest välja kasvanud. Sõltuvalt kasvukohast ja hooldamisest kulub selleks 2-4 aastat.
• Metsakultuuride hukkunud osadele on vaja taimi juurde istutada. 3-4 aasta vanusesse metsakultuuri on soovitatav istutada 4-5 aasta vanuseid istikuid.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus