Metsaalused ja haljasalad igatsevad puhtust

06.05.2013

POSTIMEES (erileht), Kadri Penjam: KODANIKUVASTUTUS. Teavitustööst ning teiste inimeste pingutustest hoolimata leidub siiani neid, kes metsaveerele või haljasaladele salaja jäätmeid ja prahti püüavad sokutada.

Kuidas peaks salaja prügi ma­ha põetajatega käituma maa­omanik mida ta selliste kuri­kaelte takistamiseks üldse et­te võib võtta? Erki Vinni Põl­va Metsaomanike Seltsist sõ­nab, et paraku leidub tõepoo­lest siiani neid, kes teiste pin­gutusi metsa puhtana hoidmi­se nimel ei oska hinnata.

«Juhul kui kurikaelale saa­dakse jälile, peab ebaseadusli­kult metsa viidud jäätmete lik­videerimisega seotud kulud hü­vitama jäätmed keskkonda vii­nud isik,» nendib ta. «Kui met­sa prügi viinud isikut pole või­malik kindlaks teha, peab maa­omanik korraldama jäätmete likvideerimise enda kulul.»

Maareformi seaduse mõis­tes jätkuvalt riigi omandis ole­val maal on jäätmete likvidee­rimise korraldamise kohustus keskkonnaametil, riigimetsas Riigimetsa Majandamise Kes­kusel, munitsipaalomandis­se kuuluval kinnistul kohali­kul omavalitsusel ja tee kaitse­vööndis tee valdajal.

Teadlikkus vajab tõstmist

Millist prügi aga kõige enam metsa alla satub ning kuidas on võimalik metsaaluseid kaits­ta prügitoojate eest? Erki Vinni kinnitab, et üks asi on tagantjä­rele karistamine, teine aga ennetustegevus ehk teavitamine.

«Ennekõike peaks toimu­ma ennetustegevus koolides ja teadlikkuse suurendamine ühiskonnas,» teab ta soovitada. «Positiivset mõju ebaseadusli­ke jäätmete tekke vähenemi­sele avaldab kohaliku omava­litsuse korraldatud, hästi toi­miv jäätmevedu ja organisee­ritud pakendikogumispunktide olemasolu ning vastav tea­vitas sellest.»

Maaomanik saab ise kaitsta omandit prügi maha panemist keelavate siltide ülespanekuga ja probleemsete kohtade puh­tana hoidmisega. Kus on juba prügi ees, sealne prügikogus kasvab ka kiiremini.

Kuigi meile võib tunduda, et keskkonnasäästlikust mõtte­viisist räägitakse küllaltki pal­ju, leidub siiani neid, keda tee­ma ükskõikseks jätab. Seega tu­leb Vinni sõnul veel kord selgi­tada – sest need inimesed tule­vad ju meie endi keskelt, mitte kusagilt mujalt.

Valdavalt tuuakse metsa olmejäätmeid, pakendeid ning suurpuhastuse tegemisel tekki­vat prügi. «Lisaks muidugi ehitusjäätmed, kuigi nende osa­kaal on olmejäätmetest väik­sem,» räägib mees.

Märka ja reageeri

Kuidas aga käituda, kui paha­tahtlikule prügitoojale peale sa­tutakse? Siinkohal kinnitab Er­ki Vinni, et kõige tähtsam on fikseerida keskkonnasaastajate võimalikult täpne asukoht, või­malusel määrata koordinaadid või kirjeldada detailselt, kuidas jõuda prügistatud kohani.

«Oluline info prügistajate tabamisel on sõiduki ja haagi­se registreerimisnumbrite üles­kirjutamine ning sõiduki ja seal toimetanud isikute kirjeldus­tel,» õpetab ta. Teatama peaks sellest keskkonnainspektsioo­ni ööpäev ringi töötavale lühi-numbrile 1313, kuhu on võima­lik edasi anda vajalik informat­sioon.

Kiire reageerimine ehk vii­vitamatult helistamine suu­rendab võimalust tabada prü­gi loodusesse vedajaid. Samuti on soovitatav anda helistades oma kontaktandmed, et vaja­dusel saaks keskkonnainspektsioon edastatud informatsiooni täpsustada.

Kui prügi loodusesse toojaid pole võimalik kohapeal taba­da, saab hiljem tuvastada jäät­mete tegeliku omaniku prügis leiduvatest vihjetest. «Näiteks on tulnud ette olukordi, kui jäätmetest on tuvastatud prügiomaniku arveid või on isegi vanadele puusuuskadele peale kirjutatud neid varem kasuta­nud omaniku nimi,» kirjeldab Vinni, et vahetevahel on paha­tegijad nii naiivsed, arvates, et prügi vaikselt metsa alla poeta­des ei ole kuidagi võimalik vahele jääda.

«Kus aga tegijaid, seal nä­gijaid – nii et pigem tasub olla seaduskuulekas ning hoida ko­dumaa puhtana,» nendib Vin­ni muiates.

Jäätmeseadus

Jäätmete metsa alla viimine või muul ebaseaduslikul viisil käitlemine on sätestatud jäätmeseaduses.

§ 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine

• (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väl­jaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 1201. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine

• (1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmi­se kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahvi­ga kuni 300 trahviühikut.

• (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

ALLIKAS: LEILI TUUL, KESKKONNAINSPEKTSIOONI AVALIKE SUHETE NÕUNIK