Peeter on Metsaühistus kollektiivselt välja mõeldud tegelane, kelle abil kirjeldatakse konkreetsel metsamaal käivat tegevust selle kõikvõimalikes nüanssides.

Metsaühistul on käimas projekt Metsaomanik Sander, kus väikemetsaomaniku tegemisi vaadatakse läbi reaalse metsaomaniku silmade. Metsainvestor Peeter on aga impersonaalne tegelane, kelle abil tahame näidata kõike seda, mis kaasneb nii metsasse investeerimise kui metsa eest hoolitsemisega.

Meie legendi kohaselt on Põlvamaal elava Peetri lähtekoht väike metsatükk, mille ta päris oma vanematelt. Teisalt on ta juba mõnda aega mõelnud metsamaa juurdeostmisele, sest senise metsa majandamisega on tekkinud nii kogemus kui julgus metsa investeerida. Ta on hiljuti astunud Metsaühistu liikmeks ja on saanud ühistust majandamisabi. See on omakorda lisanud julgust majandamisega pisut laiemalt tegelda.

Peeter on pikka aega jälginud kinnisvaraportaale, kuid pole ühtegi asukoha ja hinna poolest sobivat metsamaakinnistut leidnud. Teadupärast on Eestis metsamaaturg täielikult müüjate turg, kus nõudlus ületab kõrgelt pakkumise ja hindasid dikteerivad müüjad – metsamaa ostmine tundus lootusetu ettevõtmisena. Seda enam, et suurte kokkuostjatega Peeter võistelda ei suuda.

2020. aasta kevad saabus teisiti. Covidiga kaasnenud ehmatus kinnisvaraturul andis Peetrile lootuse, et ehk ilmub turule metsamaakinnistuid, sest eeldused selleks olid olemas.

Esimene ost – läbiraiutud kinnistu

Tegelikkus kujunes veelgi paremaks. Kuna Peeter polnud teinud saladust, et on huvitatud metsamaast, naeratas talle õnn. Tema vanemate naabrid olid teinud oma kinnistul 2018. aastal uuendusraie ja otsustasid nüüd metsamaa müüki panna. Peetrile lisaks soovisid maad osta mitu metsafirmat, kuid, nagu öeldud, oli tegemist naaberkinnistuga, kuhu Peetril oli ligipääs oma kinnistult. Ta pakkus teadlikult turuhinnast pisut kõrgemat hinda.

Ostu-müügitehing leidis aset aprillis ja Peeter maksis kinnistu eest 3000 eurot (s.o keskmiselt ca 2000 €/ha).

Kinnistu on 1,52 ha suurune maatükk, mis koosneb kahest eraldisest – 0,73 ja 0.79 ha –, kus tegemist I boniteedi metsamaaga. 0,73 ha eraldis on jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp, kus eraldise tagavara oli müügihetkel 73 tm, millest valdava osa moodustas latiealine 20aastane mets (kask ja haab), mis vajas harvendusraiet. 0,79 ha suurune eraldis on jänesekapsa kasvukohatüüp, kus tehti 2018. aasta alguses raie ja kus nüüd kasvas kahe meetri kõrgune pajuvõsa.

Ostuhind polnud ainukene kulu

Kuna Covidi-kevad andis ka Peetrile lisaaega, hakkas ta kohe usinalt metsaga tegelema. Kõigepealt tellis ta vahetult pärast ostu-müügilepingu sõlmimist Metsaühistu kaudu 0,79 hektari pajuvõsast puhastamise. See läks talle maksma 152 eurot (s.o hektarihind 192 eurot).

Seejärel valmistati maapind ette ketasadraga ja see töö läks maksma 134 eurot (168 €/ha). Peeter soovis nimelt, et maapind oleks valmis enne juulis-augustis aset leidvat kaseseemnete langemist. Järgmisel kevadel on näha, kas kask läks kasvama. Kui jah, siis kujundab Peeter sellest kaasiku, kui ei, istutab kuusetaimed ja kasvatab eraldisel segametsa.

Maapinna ettevalmistamise eest makstud summa ei jäänud kuluks, kuna Peeter taotles sellele metsaomanikele võimaldatud metsatoetust. See – summas 76 eurot (96 €/ha) – on nüüdseks juba laekunud ta arvele.

Sellega Peetri kulutused ei lõppenud. Juuni keskel tellis ta oma kinnistule metsamajanduskava, mis läks maksma 25 eurot. Hind oli soodne sellepärast, et samal ajal tehti kava ka naabruses teisele kinnistule. Ainult Peetri kinnistule kava tellimine oleks eraldi maksma läinud 80 eurot.

Kohalikust metsaühistust öeldi Peetrile, et kava tasub ühistu kaudu tellida ainuüksi sellepärast, et üheskoos samas piirkonnas metsamajanduskava tellides on see kõigile soodsam. 2021. aastal saab Peeter muide taotleda kava koostamisele toetust. Kui taotlus läbi läheb, võib ta 2022. aasta alguses saada oma arvele toetusena 15.20 eurot. See teeks kava koostamise hinnaks vähem kui 10 eurot.

Pikas perspektiivis kasulik investeering

Metsaomanik Peeter on selle aasta kulud kokku võtnud. Ta annab endale täiesti selgelt aru, et lähima kümnekonna aasta jooksul tähendab ostetud metsamaatükk tema jaoks vaid kulutusi nii raha, töö kui ka oma aja mõttes. Aga talle on oluline see, et tema investeering on tema kontrolli all. Samuti annab talle uue metsa rajamine ja olemasoleva hooldamine teadmise, et ta teeb midagi õiget ja tähtsat.

Peale selle on Peeter kindel, et metsast saab tema ja tema laste pensioniplaan – paremat mõtet oma säästude investeerimiseks tal hetkel pole.

Peetri pikaajalist vaadet toetab maa-ameti statistika: 2010. aastal oli Põlvamaal metsamaa ostu-müügitehingute mediaanhind 1587 €/ha, 2020. aastal aga 4854 €/ha.

Kuna metsamaa järele nõudlus vaid kasvab, on ilmselge, et pikas vaates on tegemist tulusa investeeringuga.