Metsaistutajad ei ihale võõrpuuliike
08.05.2014
MAALEHT, Viio Aitsam:
Metsakasvatajate soov võõrliike istutada on sadu kordi väiksem aiapidajate huvist.
Eesti aiapidajad on altid uusi võõramaiseid puuliike katsetama ning puukoolid ja aianduskeskused pakuvad aina uusi liike. Pealegi, kui puud on pärit Euroopa Liidust, pole sissetoomiseks ega kasvatamiseks eriluba vaja.
Võõrpuuliike istutatakse Eestis ka metsa, kuid metsaomanikud teevad seda – vastupidiselt aiapidajaile – väga napilt.
Ka valik on kesine, sest see on ette kirjutatud keskkonnaministri määrusega – võõrpuuliikidest tohib meil metsauuenduseks praegu kasutada vaid 13. Põhjus: suurema hulga võõrliigiistikute mahapanek metsa on loodusele ohtlikum kui ühe puu istutamine aeda.
Võõrad puud võivad (nagu muudki võõrliigid) hakata vohama ja kohalikke alla suruma. Kaasneda võivad ka haigused, seened, putukad, kes siinmail tundmata ja kelle levik looduses võib tuua äraarvamatuid tagajärgi. Kui sellised märgid ilmnevad, on aias nendega lihtsam toime tulla kui metsas.
Pika peiteajaga mõjud
“Puude kasvuaeg on väga pikk, mistõttu võõrliigi ohtlikud mõjud võivad avalduda aastakümnete pärast,” ütleb keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.
Ta toob näiteks, et võõrpuu võib ka sada aastat kasvada, ja alles siis, kui inimesed temaga juba harjunud, muutuda ikkagi invasiivseks ehk sissetungivaks.
Näiteks praegugi metsa istutada lubatud lehiseid on Eestis kasvatatud juba mõisnike ajast saadik. See puu kasvab meil hästi, on olnud aegu, mil isegi on soovitatud metsades kohati kuusk lehisega asendada.
Samas on nüüdseks leitud mitu seeneliiki, mis vaid lehistel. “Me ei tea praegu veel, kuivõrd need seened levivad ja mis mõju neil võib olla,” näeb Linnamägi ohu märke.
Ta toob teiseks näiteks keerd-männi, mis ka on Eestis kultiveerida lubatud puuliik. “Rootsis ja Norras, kus seda palju rohkem istutatud kui meil, on nüüd nii suured probleemid, et metsaomanikele, kes on nõus keerd-männi metsast välja raiuma, makstakse peale,” räägib Linnamägi.
Nimelt on selgunud, et keerd-mänd surub kooslustest välja kohalikku mändi, ja paljudes piirkondades, kuhu teda on istutatud – näiteks kasutusest välja jäänud põldudele või mägedesse, on hakanud keerdmänd oma vohamisega muutma maastike ilmet.
Metsloomadel oma huvi
Kui Eesti erametsades liikuda, näeb aeg-ajalt võõrpuukultuu-re, kuid tavaliselt on need väikesed ja istutatud mitte puidu tootmiseks, vaid silmailuks või uudishimust.
Suurematele pindadele on lubatud liikidest istutatud näiteks kiirekasvulist hübriid-haaba.
Viimastel aastatel on rohkem tekkinud ka eri liiki lehisekultuure.
Mitme võõrpuuliigi kasvatamist prooviv Lääne-Virumaa metsaomanik Guido Ploompuu on istutanud ka ebatsuugat.
Tema valikut mõjutas see, et raiesmik jäi suure maantee äärde, ebatsuuga kasvab aga suhteliselt kiiresti ja möödasõitjail oleks noort okaspuumetsa ilus vaadata.
Päris nõutud kaup on turul olnud serbia kuusk, aga see on seotud metsaomanike huviga rajada jõulukuuseistandusi.
“Kui üldiselt vaadata, siis võõrliikidel on meie metsade uuendamisel ikkagi marginaalne osa,” ütleb keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov.
Metsapuutaimede kasvatajate tegevuslubadest jääb küll mulje, et osta peaks olema võimalik kõiki lubatud võõrliike,
kuid tegelikult kasvatatakse vaid mõnda.
Tetlovi teada pole meil kasvatatud musta kuuske, keerd-mändi, mitut lehiseliiki, siberi nulgu, peaaegu mitte ka punast tamme.
“Palju kasvatatakse hübriid-lehist, umbes pool miljonit taime, kuid Eestisse jääb sellest vähe, mullu vaid 15 000,” räägib Tetlov. ” Viimasel ajal on hea minek siberi lehisel ja ka euro-jaapani lehisel, mida mullu istutati 6000. Vähesel määral kasvatatakse ebatsuugat, mida istutati 1000 taime.”
Suur takistus, mis võib mõjutada metsaomanike ja avamaataim-late pidajate huvi, on ulukikahjustuste oht. “Metsloomad on võõr-puude peale maiad,” nendib ta.
Istutaja vastutus
Keskkonnaministeerium peab Eesti võõrliikide andmebaasi, kus kirjas 959 liiki, sealhulgas ka hulk puittaimi. Võõrliik iseenesest ei ole küll alati ohtlik – invasiivseks võib neist osutuda 10%.
Eesti looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide loetelus (need on liigid, mida-keda ei tohi maale tuua) puittaimi praegu ei ole. “See ei tähenda, et muretseda ei tasu,” ütleb Linnamägi.
Ta märgib, et kui botaanik Merle Öpik analüüsis metsa istutada lubatud võõrpuude loetelu, leidis ta kõikide liikide puhul invasiivsuse tunnuseid.
“Kuigi aiapidajal pole võõrpuude suhtes keeldusid, laieneb talle siiski looduskaitseseadus, mis ei luba liiki loodusesse lasta,” selgitab Linnamägi.
Tema sõnul tasub igaühel, kellel peaks tekkima probleeme seoses võõrpuudega, võtta kontakti ministeeriumi looduskaitse osakonnaga.
Eesti botaanikud on kord kokku pannud mitteametliku musta raamatu, kus liigid, mis sissetungijaina ohustavad kohalikku loodust. Selles on hulk rohttaimi, mis just aedadest loodusesse on jõudnud.
Puittaimedest leiab sealt näiteks tähk-toompihlaka, kurdlehise kibuvitsa, punase leedri, läikiva tuhkpuu ja pal-samipapli.
Metsa lubatud võõrliigid
Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada järgmisi võõrpuuliike:
■ must kuusk
■ serbia kuusk
■ keerdmänd
■ euroopa lehis
■ siberi lehis
■ siberi lehise vene teisend
■ jaapani lehis
■ kuriili lehis
■ eurojaapani (ehk hübriid-) lehis
■ harilik ebatsuuga
■ siberi nulg
■ punane tamm
■ hübriidhaab
Allikas: keskkonnaministri määrus
