Metsakonsulent: «Vastne omanik tehku kõigepealt metsaga tutvust!»
26.01.2016
ÕHTULEHT, Ia Mihkels: Kui tükk kodumaist metsa on ootamatult sülle kukkunud – mida peaks üks metsaasjus võhik sellega peale hakkama? «Esimese asjana oleks vaja saada sellest täpne ülevaade,» ütleb metsakonsulent Aira Toss.
Metsa väikeomanike seas on üha rohkem neid, kel varasemat kokkupuudet metsaga sama hästi kui pole. «Nende read, kes veerandsada aastat tagasi taas omanikeks said, aina hõrenevad,» tõdeb Hiiumaa metsakonsulent. «Peale tuleb uus põlvkond, kellest paljud ei pruugi tõepoolest kunagi olla metsaga lähemalt kokku puutunud, võimalik, et pole sinna jalgagi tõstnud – aga ühel päeval osutuvad pärijatena omanikeks või saavad tüki metsa lähedastelt kingituseks.»
Esimene teave internetist
Isegi siis, kui inimesel pole plaani metsaomanikuks jääda ja ta tahab selle maha müüa, peaks end siiski asjaga kurssi viima -raske on kasulikult kaubelda, kui ei tea, mida müüd.
Alustada võib internetist: kui aadressil eesti.ee oma andmetesse siseneda, saab oma metsa kohta üsna palju teada. «Selle peale, et sinna vaadata, paljud lihtsalt ei tule,» teab konsulent oma kogemustest. «Ehk eksitab veidi ka see, et seal on valik: emetsateatise esitamine. Kes pole asjaga enne kokku puutunud, ei pruugi ju teada, et teatist pole vaja esitada, küll aga saab selle alt oma metsa andmeid näha.»
Kes arvutis askeldamises end väga koduselt ei tunne, võib üles otsida lähima metsakonsulendi.
Konsulente kõikjal Eestis
Eestis on metsakonsulentide võrgustik ja igal metsaomanikul on õigus saada aastas kaks tundi tasuta nõustamist. Konsulentide nimekirja leiab portaalist eramets.ee, sealt võib valida endale sobiva.
Mingeid piiranguid, kuhu keegi peaks minema, pole. Pärnu inimene võib konsulendi teenust kasutada ka näiteks Võrus – ja vastupidi. «Põhiasjadega on kursis kõik konsulendid,» kinnitab Aira Toss. «Metsaasjade ABC saab kindlasti kätte. Kui on mõni väga spetsiifiline probleem, teab konsulent, kelle jutule inimene edasi suunata.»
Metsamajanduskava heaks toeks
Kui tegemist on metsamaaga, millel seni on lastud aastaid lihtsalt omasoodu kasvada, on vaja metsa inventeerida – koostada metsamajanduskava. Seda ette valmistades vaatab asjatundja metsa üle: kui palju milliseid puid, mis seisus jmt – ja paneb kirja soovitused, mida võiks selle metsaga ette võtta ja mida – seadustega kooskõlas – tohib seal teha.
Aira Toss teab, et vahel on inimesed väga häiritud, kui neile soovitatakse lageraiet – see sõna miskipärast ehmatab: «Viljakoristus ja kartulivõtt ei ehmata samas kedagi – metsaga on just samamoodi, raieküps osa tulebki maha võtta.» Ka ei maksa unustada, et kava on soovitus, mitte kohustus – otsustab ikka omanik.
Palju sõltub muidugi ka sellest, kus kõnealune metsatükk asub, samuti see, millised puud seal kasvavad. Kui kellegi paar hektarit on näiteks suures metsamassiivis teiste kinnistute vahel, võibki selle maha võtta, toataguse metsatukaga on märksa keerulisem.
Konsulendi sõnul on oluline ka see, kas tegemist on pikaealiste või kiirekasvuliste puudega: «Hall lepik näiteks võib 30 aastaga lootusetult vanaks minna, siis olekski mõistlik see maha võtta.»
Tasub ka teada, et kava koostamine on kohustuslik vaid siis, kui metsa on üle viie hektari. «Siiski soovitan ka väiksemate kinnistute omanikel lasta see teha, siis on täpselt teada, mis seisus on mets, milliseid töid ja mis järjekorras peetakse seal vajalikuks,» ütleb Aira Toss. «Mul on metsandusharidus, saaksin ilmselt ka omapäi hakkama -aga mulle küll väga meeldib, et mul on metsamajandamiskava olemas, see on hea tugi.»
Raie korral on plaan kohustuslik
Kui metsa on päris vähe, kuni pool hektarit, siis pole inventeerida vaja – omanik teab ilmselt niigi iga puud -, aga kui mõni probleem on, tasub ikka konsulendiga ühendust võtta.
Möödapääsmatu on metsa inventeerimine/metsamajanduskava koostamine aga siis, kui soovitakse teha raiet – ilma kavata lubab seadus raiuda aastas vaid 20 tihumeetrit ühe kinnistu kohta.
«Tähtis on jälgida ka kava kehtivusaega,» märgib konsulent. «Elu on näidanud, et inimesed ei loe kava läbi – vähemalt mitte selle esimesi ridu, kus on kirjas, mis ajavahemikuks on kava koostatud. Tasub meeles pidada, et kümne aastaga kava aegub ja tuleb teha uus – seepärast tuleks aegajalt kontrollida, kas kava uuendamist ei vaja.»
Muidugi tuleb raiet või müüki kavandades alati mõelda ka turuseisule, et otsustada, kas tasub hakata metsa maha võtma.
«Tänavu näiteks on meil ideaalne metsatalv: maa külmus enne, kui lumi tuli, metsatöödeks on tingimused head,» ütleb Aira Toss. «Hinnad aga pole praegu puiduturul just kiita. Väikeomanik teeb raiet harva, eks igaüks peab ikka ise otsustama, millal on tal lisatulu vaja.»
Kindlasti ei tohiks aga langeda nende lõksu, kes helistavad ja pakuvad: sul seal mets seisab niisama, kas raha pole vaja, lepime kokku, teeme ära! «Mullegi helistatakse nende pakkumistega,» muigab Aira Toss. «Päris huvitavad vestlused kujunevad teinekord.»
Üleküps mets tuleb maha võtta
Konsulent tunnistab, et õige raieaja üle otsustamine ongi kahe otsaga asi: «Muidugi soovitaksin väikeomanikule esimese hooga, et kui võimaliku saadava tulu number pole piisavalt atraktiivne ja suurt rahanappust parajasti pole, siis võetagu metsa kui rohelist kulda, oma panka – las seisab!» ütleb ta. «Paraku ei saa ka unustada, et see kuld võib ajapikku ka mädanema minna – või lükkab tuul selle ümber. Ma kindlasti ei taha üleraiumist propageerida, aga tuletan siiski meelde, et lageraie on ennekõike uuendusraie. Kui üks metsapõlv maha võetud, tuleb ju uus kasvama panna.»
Aira Toss arvab teadvat vähemalt ühte põhjust, miks mõte lageraiest on metsaomanikule vastumeelne. «Inimese eluring on metsa omast ju oluliselt lühem, ühte tervet ringi meil pahatihti näha ei õnnestu, see teebki asja raskeks,» ütleb ta. «Aga ikkagi – kui mets on üleküps, tuleb raiumisele mõelda, olgu need hinnad siis parasjagu millised tahes.»
Vali, kelle oma metsa lubad
Kui müügiotsus on tehtud, tuleb leida, kes metsa maha võtab. Pakkujaid on palju ja kindlasti ei tohi käsi lüüa esimese ettejuhtunuga – hinnapakkumine tuleb võtta võimalikult paljudelt.
Kui pakkumised käes, tuleks aega võtta, neid analüüsida ja võrrelda – tark ei torma. Võrdsete summade puhul on tähtis jälgida, mida täpselt keegi selle raha eest pakub. Oluline on saada lõpuks hea hinna eest ka kvaliteetne töö.
Lähimast ühistust on alati tark nõu küsida, soovitab konsulent: neil on ümberkaudsed tegijad ja nende headvead kõik teada. Ka on ühistuid, kes ise teenust pakuvad. Omal käel teenusepakkujat otsides võib kergesti petta saada.
Ühistust abi küsimine ei tähenda kohustust sellega liituda – aga loomulikult on see võimalus igal metsaomanikul. Kindlasti teeb ühistusse kuulumine nii mõnegi asjaajamise lihtsamaks.
«Hiiumaa inimeste tarvis panime kokku teatmiku «Hiiumaa metsaomaniku abimees» – kogu info usaldusväärsete tegijate kohta, alates maakorraldusest kuni metsauuendajateni, on ühtede kaante vahel,» räägib Aira Toss. «Põhjus, miks seda tegime, on lihtne: hästi palju küsiti ühte ja sama infot, nüüd on see kõik ühest kohast leitav.» Internetis on igal ühistul andmed oma kandi tegijate kohta kodulehel olemas.
Info on ääretult tähtis, kinnitab metsakonsulent ja räägib, et on oma pika ametisoleku ajal nii mõnigi kord pidanud tõdema, et inimesed on ülearu usaldavad. Näiteks tehakse pikemalt mõtlemata tehinguid krooniliste maksevõlglastega, ometi on tausta lihtne uurida, internetis on see vaid paari hiirekliki kaugusel.
«Musti lambaid on igas ametis, nii ka puiduäris, tuleb lihtsalt need teised üles leida,» muigab Aira Toss. «Üks asi, veel: enne, kui oma metsa seal askeldamiseks kellegi hoolde usaldate, saage selle inimesega kokku, kui vähegi võimalik, vaadake talle silma. Sada protsenti see muidugi midagi ei välista, libekeeli ikka leidub, aga isiklikust kohtumisest annab siiski väga palju välja lugeda.»
