Metsameeste elu muutub bürokraatiavabamaks
21.03.2013
KOIT, Mati Määrits: Kui raiet teha soovivatel metsaomanikel tuleb praegu oodata Keskkonnaametist pikalt lubavat vastust, siis pärast uue metsaseaduse jõustumist lüheneb ootamise aeg mitu korda.
Läinud reedel Põlvamaad külastanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnutsi on vastuvõtmist ootava metsaseaduse üks olulisemaid muudatusi see, et kõik metsas toimuv peaks olema avalikkusele paremini jälgitav.
«Senisest hoopis olulisemat rolli hakkab mängima metsaregister. Kui teil on tehtud metsa majandamise kava, hakkabki metsateatise esitamine edaspidi toimuma üksnes selle põhjal, kusjuures üsna automatiseeritult. Kui olete kava alusel esitanud metsateatise, on kõigil, kellel on selleks põhjust, võimalus esitada teatisele kas nädala või kümne päeva jooksul vastuväiteid. Kui metsaregistris pole vastavat märget tehtud, ongi omanikul võimalik esitatud metsateatist realiseerima asuda,» selgitas minister maakonnalehele.
Seni ei saanud metsaomanikud uut teatist esitada veel vana kehtivuse ajal ning kui kehtivus lõppes, pidid ka kõige paremal metsatööajal hea mitu nädalat Keskkonnaametilt luba ootama. «Kui metsaregistrisse üles pandud teatisele eitavat vastust ei tule, hakkabki see kas seitsme või kümne päeva pärast automaatselt kehtima. Praegu tuleb ka kõik jaatavad otsused eraldi saata, mis nõuab tohutult aega ja ressurssi. Uudne kord võtab oluliselt ka riigi poolelt halduskoormust maha. Kontroll ei kao, kuid tarbetut bürokraatiat peaks minema oluliselt vähemaks,» leidis Pentus-Rosimannus.
Ministri tõdemusel on metsas käijate jaoks sageli probleem see, et metsateid rikutakse ning kui keegi kusagil metsatöid teeb, ei teata, kes neid täpselt teeb. «Edaspidi on ka metsas nii nagu praegu suuremahuliste ehituste puhul, kus tuleb panna välja tahvel andmetega selle kohta, mis töödega on tegemist, millal tööd lõpevad, kes tööde eest vastutab ning mis ajaks peab ala olema uuesti korrastatud. Ka sellise info lisamine on edaspidi kohustuslik.»
Uus metsaseadus toob sisse ka looduslike langipiiride jälgimise põhimõtte.
«Ainuüksi see, et kinnistu piir sealt vahelt läbi jookseb, ei tohiks olla uuendusraiel takistuseks,» märkis Pentus-Rosimannus.
Ministri andmeil tegelet parlamendi keskkonnako-misjon täna esmajärjekorras jahiseadusega. «Pärast seda, kui jahiseadus on lõpuks vastu võetud, on võimalik edasi minna ka metsaseadusega,» lausus ta.
EL-i järgmise eelarveperioodi prioriteedid
Euroopa Liidu järgmise, 2014.-2020. aasta eelarve prioriteetidena keskkonnavaldkonnas nimetas minister haridust, tööhõivet, konkurentsivõimelisust, loodusressursside tõhusat kasutamist ning ühendusi (ettevõtlust toetavaid liikumisvõimalusi).
Enam kui 90 protsenti joogiveest on juba kvaliteetne, lisaressurssi vajab eeskätt reovee puhastamine. Erilist rõhku on plaanis panna energiatõhususele, sh soojatrasside väljavahetamisele, elamute soojustamisele jms. Koostöös regionaalministriga peab jätkuma lagunenud tootmishoonete lammutamine.
Uhkusega märkis keskkonnaminister sedagi, et Eesti on olnud maailma edukaim saastekvootide müüja. Nende eest saadud rahaga on rajatud tuuleparke, soetatud maakonnaliinidele busse ning elektriautosid. Tallinnas ootavad väljavahetamist 4. liini teenindavad trammid ning rööpad. «Mina ise sõidan ka elektriautoga. Üleriigilise laadimisvõrgu avasime kaks nädalat tagasi – rajada on veel 11 laadimispunkti,» mainis Keit Pentus-Rosimannus.
