Metsanduse huvirühmad on rääkinud: mõnes asjas lepiti kokku, et nendes ollakse eri meelt
27.06.2019
koostamise huvirühmad tegid oma ettepanekud seotud probleemide lahendamiseks, kirjutab Metsaleht.
Kokku oli probleemrühmi 13. Just nendesse olid keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve sõnul koondatud kõik MAK2030 koostamise käigus välja toodud probleemid ning alusuuringus kirja saanud vajadused.
„Seega käsitleti kõigi jaoks oluliste valdkondade – sotsiaalse, majandusliku, ökoloogia ja kultuuri valdkonna probleeme,“ märkis Järve.
Kõigepealt arutati lahendusi rühmades, misjärel jätkati ühise aruteluga. Kirja said nii ühises arutelus sõlmitud kokkulepped kui ka erimeelsused. Kõiki lahendusettepanekuid ühiselt arutada ei jõutudki, sest ettepanekuid käsitleti ühenduste esile tõstetud tähtsuse järjekorras.
„Kuigi ettepanekud olid kohati vastandlikud, oldi samas valmis ka lihtsamates küsimustes konsensuse leidmiseks,“ vahendas Järve. Ta tõdes, et lisaks ühistele arusaamadele lahenduste osas lepiti mõnes asjas täiesti konsensuslikult kokku, et nendes keerulistes küsimustes ollakse igal juhul eri meelt.
Järve sõnul on suures plaanis kõige keerulisem küsimus, kus ja kui palju metsaressurssi kasutada saab ning kuidas selle kasutust piiratakse.
Näiteks metsakasutuse mahu osas takerdus arutelu eesmärkide seadmisele.
„Mida tuleb määramisel eeskätt silmas pidada – kas kliimapoliitika, elurikkuse säilimise või sotsiaalmajanduslikke eesmärke ja vajadusi,“ täpsustas Järve. „Veelgi enam, puudus ka ühine arusaam, kas kliimamuutuste leevendamiseks on vaja metsa pigem aktiivselt majandada või hoopis vähem raiuda.“
Ühtlasi aga tehti metsade elujõulisust ja tootlikkust puudutavatesse 6., 7. ja 8. probleemrühma 21 ühist lahendusettepanekut.
Huvirühmade ettepanekud esitati eelmisel esmaspäeval MAK2030 juhtkogule. Juhtkogu jaoks on see alusmaterjal arengustsenaariumide kirjutamiseks.
