Metsanduskonsulent Leonhard Niklus julgustab erametsaomanikke nõu küsima

16.05.2013

VALI UUDISED, Mati Alev: Põltsamaa piirkonna erametsaomanikud saavad alates 24. april­list igal kolmapäeval kella 9-12 Põltsamaa vallavalitsuse ruu­mides pöörduda nõu saamiseks metsanduskonsulentide Harry Pütsepa ja Leonhard Nikluse poole.

Konsulentidelt on või­malik abi saada metsandustoetuste taotlemisel, metsandusega seotud sea­dusandluse ning metsa­kasvatuse ja -majandami­sega seotud küsimustes, samuti on võimalik rääki­da metsamüügi võimalus­test ning saada abi selle korraldamisel.

Põltsamaa kandist pä­rit metsanduskonsulent Leonhard Niklus rääkis, et seni on metsaomanike huvi olnud leige, samas on näiteks kiirelt lähene­mas Natura metsatoetuste taotluste esitamise täht­aeg. “Taotluste esitamise tähtaeg on 21. mai 2013. a,” ütles Niklus. Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse taotleja omandis oleva metsaala kohta, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja on kantud metsaalana keskkonnaregistrisse. Taotleja peab täitma aasta jooksul looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid.

Natura toetuste taot­lemisel on teatud tingimused

“Natura 2000 piirangu­vööndis, kus majandamine on osaliselt piiratud, on hektaritoetus praegu 60 eurot aastas ja sihtkaitsevööndis, kus majandamine on täielikult piiratud, on see 110 eurot hektari koh­ta. Natura toetuste taotle­misel on teatud tingimu­sed, mida taotluse esitajal on endal üsna raske leida ja mis tuleb vähemalt esi­mesel korral kindlasti väga täpselt täita.Kellel on ol­nud probleeme, need peak­sid kindlasti pöörduma konsulendi poole, sest 5% taotlejatest kontrollitakse erametsakeskuse ja kesk­konnainspektsiooni poolt üle,” rääkis Leonhard Nik­lus. “Natura toetused oleks soovitav ära taotleda, sest see on Euroopa Liidu raha, mille mittekasutamist ar­vestatakse ka järgmisel taotlusperioodil. Praegune taotlusperiood lõpeb sel aastal, 2014. aastal algab uus. Iga maaomanikku, kellele on Natura kohustus peale pandud, on toetuse saamise võimalusest teavi­tatud. Seatud piirangutega peab metsaomanik arves­tama ja olema oma metsa majandamisel neist tead­lik. Piirangud kehtivad sellest sõltumatult, kas inimene on toetust taot­lenud või mitte. Seetõttu tasuks toetuse taotlemine igal juhul ära, piirangutest ju niikuinii vabaks ei saa,” kinnitas Leonhard Niklus. “Aastate kogemus on näi­danud, et toetusi tullakse taotlema viimasel hetkel. Kui metsatükke on mitu, siis taotluse täitmine on päris täpne protsess ja võtab aega. Kui inimesi on korraga palju ootamas, siis ei meeldi see ootamine kellelegi.”

Toetuse taotlemisega ei tasu hilineda

Natura toetuse taot­lust võib siiski esitada ka hiljem, 22. maist kuni 17. juunini, kuid sel juhul vä­hendatakse toetuse sum­mat 1% võrra iga hilinenud tööpäeva kohta.

“Vähemalt ühel korral tasuks erinevate metsandustoetuste taotlemine läbi teha koos konsulendi­ga. Eriti neil, kellel maa ei ole väga täpselt mõõdetud, need peaks igal juhul kasutama konsulendi abi, sest üks nõue, mida kontrolli­misel jälgitakse on see, et piirimärgid peavad olema tuvastatavad. Sageli nad ei ole seda ja siis võib konsulendist abi olla. Metsatööde käigus tuleb sageli ette, et piirimärgid on kadunud või hävinud. Kui piirimärgid on lihtsalt rohtu kasvanud ja metsaomanik ei leia neid ise, siis on küll konsulendist abi, sest tal on olemas GPS-seadmed. Piirimärke taastada saab küll vaid sertifitseeritud maamõõtja abil, aga üles leida aitab neid ka konsulent,” selgi­tas Leonhard Niklus.

Metsa müümisel tuleb targalt talitada

Teise olulise teemana, millega seoses oleks met­saomanikel vajalik konsulentidega nõu pidada, tõi Leonhard Niklus välja metsamüügi. “Suurem osa konsulente on võimelised selles küsimuses metsaomanikke abistama. Jõ­gevamaal tegelevad peale Vooremaa Metsaühistu sellega Palamuse metsaselts ja Saare metsaselts, seal on pädevad inime­sed, kes aitavad inimesel määrata õiglase hinna või korraldada metsaoksjoni. Selline nõustamine käib aasta ringi ja oluline on öelda, et inimesele see mingeid kohustusi kaasa ei too, kui ta siit läbi tuleb ja küsib lihtsalt arvamust. Konsulendi käest nõu saa­mine ei kohusta tema või metsaseltsi kaudu metsa müüma,” kinnitas Leon­hard Niklus.

Metsa müümisel tuleb teha tark otsus. “Metsamüük ei ole nagu mõne teise asja, näiteks kurgi või tomatimüük, et järgmisel aastal tuleb uus saak. Uut metsa ei tule selle inimese eluea jooksul,” ütles met­sanduskonsulent. “Sageli pakutakse müüjale väga kõrget hinda, aga osa raha lubatakse maksta hiljem ja see hiljem võib väga kauge­le nihkuda.”

Muutuva seadlusandusega tuleb kursis olla

Metsanduskonsulendid aitavad metsaomanikel ka järjest muutuva sea­dusandlusega kursis olla. “Näiteks üks asi, mida peaksid kõik metsamüüjad teadma – üldiselt arva­takse, et ma deklareerin oma metsamüügi ära alles järgmise aasta märtsis, kui see deklareerimine tuleb, aga sellest enam ei piisa. Inimene peab kvartalile järgneva kuu kümnendaks päevaks teavitama mak­suametit oma toimunud tehingust. Inimesed arva­vad, et deklareerin maksu, aga praegu kontrollitakse ka seda, kas on teavitatud. Seda peavad tegema tehin­gu mõlemad pooled. Kui üks pool teavitab ja teine mitte, siis on rikkumine,” selgitas Leonhard Niklus. “Seda nõuet ei tea kind­lasti paljud metsaomani­kud, kes müüvad metsa vaid 1-2 korda. Kui on mingisuguseid tehinguid metsaga toimunud, tasuks maksuküsimustes samuti pöörduda konsulendi poo­le. Ka eraisiku kulude ja tulude arvestus on nüüd palju keerulisem, metsamaksutulu saab näiteks kolm aastat edasi nihuta­da.” Lisaks siseriiklikule seadusandlusele peavad konsulendid tundma ka meil kehtivaid Euroopa Liidu akte. Alates käesole­va aasta märtsist kehtib näiteks puidumäärus, mil­lega muuhulgas loodetakse tõkestada ebaseadusli­kult ülestöötatud puidu ja sellest saadud toodetega kauplemist.

Nõu saab algul täiesti tasuta

Kõigis sellistes küsi­mustes saavadki metsakonsulendid erametsa­omanikke abistada. “Kaks tundi nõuannet on igale inimesele täiesti tasuta, 15 tundi on kümneprotsendi­lise omaosalusega. Kahe tunniga saab suurema osa pabereid ära teha ja ka suulised küsimused läbi arutada. Kui kellelgi on soov koos konsulendiga metsas käia, siis tuleb arvestada kümneprotsen­dilise omaosalusega,” ütles Leonhard Niklus.